25. juunil 2015. a kuulutati välja madalapalgalistele tagasimakset tagava tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus.
Seadusega luuakse madalat palka saavatele töötajatele ette iga-aastane tagasimaksesüsteem, mille järgi tekib madalapalgalistel töötajatel kord aastas koos tuludeklaratsiooni esitamisega õigus saada kuni enda poolt aasta jooksul tasutud tulumaksu summa ulatuses tagasimakse.
2017. aastal saavad toetust taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro. Neid inimesi on prognoosi järgi 103 600. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul.
Seaduse järgi saab tulumaksu tagasimakset taotleda täisealine inimene, kes on taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul. Samas töövõimetuspensionäridelt ei nõuta täistööajaga töötamist tulumaksu tagastuse saamiseks.
Seaduse kohaselt sõltub tulumaksu tagasimakse suurus olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev. Tulumaksu tagasimakse summa sissetuleku kasvades suureneb ning on suurim 480 euro suuruse brutokuupalga juures (708 eurot aastas). Sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures. Maksu- ja tolliamet tagastab üldjuhul tulumaksu enammaksu hiljemalt 1. juulil.
Vastavalt Tööturuteenuste ja -toetuste seadusele, kus madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastasele tagasimaksele kohaldatakse käesolevat seadust 41. peatükis sätestatud ulatuses.
Madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastast tagasimakset on õigustatud taotlema järgnev isik:
Tagasimakse taotlemise õigus tekib füüsilisel isikul, kes on eelmisel kalendriaastal täitnud kõiki järgmisi tingimusi iga arvestatava kalendrikuu kohta vähemalt kuue kalendrikuu jooksul:
- olnud kogu kalendrikuu vältel kõigi töölepingu seaduse tähenduses tööandjate või avaliku teenistuse seaduse tähenduses ametiasutuste poolt tulumaksuseaduse § 40 lõike 5 kohaselt esitatud maksudeklaratsioonide kohaselt resident;
- olnud kogu kalendrikuu vältel vähemalt 18-aastane;
- töötamise registri andmetel töötanud kogu kalendrikuu vältel vähemalt ühe töölepingu alusel või olnud teenistussuhtes ja nimetatud töötamine ei olnud peatatud;
- töötanud käesoleva lõike punkti 3 tingimusi täitvalt kokku vähemalt täistööajaga, mida ei kohaldata töövõimetuspensionärile, kes on eelmise kalendriaasta jooksul saanud töölepingu seaduse tähenduses tööandja või avaliku teenistuse seaduse tähenduses ametiasutuse poolt tulumaksuseaduse § 40 lõike 5 kohaselt esitatud maksudeklaratsiooni kohaselt tasu, millelt maksab sotsiaalmaksu riik ehk riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu riigieelarves kehtestatud kuumääralt. 2016. aastal on kuumäär 390 eurot ehk võrdne miinimumpalgaga
Siinkohal Sotsiaalkomisjoni_märgukiri, kus on õiguskantsleri Ülle Madise seisukoht tööturuteenuste ja -toetuste seadusest tuleneva madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastase tagasimakse kohta.
Ülle Madise kirjutab et „Nii jäävad tagasimakse saajate hulgast välja osaajaga töötavad osalise või puuduva töövõimega inimesed, kelle tööandjaks on mõni SMS § 6 lõike 1 punktis nimetamata isik, näiteks valitsusasutus või mõni muu riigi ametiasutus, vallavalitsus või mõni muu kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või hoopis avalik-õiguslik juriidiline isik nagu näiteks Eesti Töötukassa.
Lisaks kuidas toimub pensioniaastate arvestus kui töövõimetuspensionäri eest on tasunud sotsiaalmaksu riik.
Riik maksab sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni. Töövõimetuspensioni saava töötaja eest maksab riik sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse kuumääralt (2015.aastal 355 eurolt ja 2016.aastal 390 eurolt).
Tasu osalt, mis ületab kuumäära, maksab sotsiaalmaksu äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.
Selleks, et saada ühte aastat pensionistaaži, peab inimese eest olema makstud terve aasta jooksul sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammääralt. Seega, kui riik on sotsiaalmaksu maksnud kalendriaasta eest, on inimesel üks aasta pensionikindlustusstaaži. Sotsiaalmaks kuumääralt loetakse võrdseks sotsiaalmaksuga kuupalga alammääralt.
Kuid pensionikindlustusstaaži arvestatakse ainult selleks, et teha kindlaks isiku õigus pensionile. Selle alusel pensioni suurust ei arvutata.
Pensioni suurus arvutatakse kolmeosalise valemi alusel – baasosa, staažiosa ja kindlustusosa. Baasosa on kindlaksmääratud ühesugune suurus, staažiosa on inimese tööaastad ja sellega võrdsustatud perioodid kuni 31.12.1998 ja kindlustusosa arvestatakse alates 1.01.1999 ja selle suurus sõltub eelkõige isiku sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast.
Täpsemalt, kindlustusosa kindlakstegemiseks arvutatakse igale inimesele igal aastal kindlustusosak, mis näitab isiku sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suhet sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmisesse suurusesse. Kui Teie eest maksis riik sotsiaalmaksu 2015. aastal kuumääralt 355 eurot terve kalendriaasta, siis arvutatakse Teie kindlustusosak 2015. aasta eest alljärgnevalt:
852 eurot ( 355x 12 kuudX20%) jagatakse 2325,73 euroga (sotsiaalmaksu keskmine suurus) ning kindlustusosaku suurus on 0,366.
Üksikasjalikku informatsiooni oma 2015.aasta kindlustusosaku kohta näete aadressil: https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/perekond_1/teie_pensionikindlustuse_registri_teatis_1
Kui soovite informatsiooni varasemate aastate kohta, saate seda teavet koheselt ülal nimetatud aadressil.