Enamik inimesi peab loomulikuks, et nad saavad kasutada ühistransporti, surfata internetis või vaadata televiisorit, kuid puudega inimese jaoks võivad kõik need tegevused jääda kättesaamatuks. Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud strateegias, mille eesmärk on tõkked kõrvaldada, kirjeldatakse, kuidas EL ja liikmesriigid saavad julgustada puudega inimesi oma õigusi kasutama.
Näiteks hõlmavad vastuvõetavad meetmed liikmesriikide väljastatud, puuet tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ning riigihangete ja riigiabi eeskirjade standardiseerimise edendamist võimaldamaks nende sihipärasemat kohaldamist. Arutletakse, kas tuleks teha ettepanek „Euroopa ligipääsetavuse akti” kohta, et arendada edasi juurdepääsetavate toodete ja teenuste ühtset turgu.
„Et täieõiguslikult osaleda ühiskonnaelus ja majandustegevuses, peab puudega inimestel olema lihtsam juurdepääs üldkasutatavatele hoonetele ning ühistranspordi- ja digitaalteenustele“.
Selle saavutamiseks on võimalus töötada Euroopa tasandil välja juurdepääsetavate toodete ja teenuste standardid ning kasutada juurdepääsetavate üldkasutatavate hoonete ehitamiseks riigihankeid.
Takistuste kõrvaldamine ei ole ainult ühiskondlik ülesanne, vaid aitaks luua turul uusi võimalusi. Näiteks selgus Ühendkuningriigi Riikliku Pimedate Instituudi uuringust, et ühe supermarketiketi tehtud 35 000 naela suurune investeering sellesse, et muuta nende veebisait puudega inimestele juurdepääsetavaks, tõi aastas 13 miljonit naela lisatulu. Saksamaal korraldatud uuringust selgus, et kui ehitistele oleks parem juurdepääs, reisiksid puudega inimesed rohkem. Saksamaa turismitööstuse käive suureneks sellest tulenevalt 620 miljoni kuni 1,9 miljardi euro võrra.
Hea algatus avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks puuetest ja juurdepääsuvõimaluste olulisusest on olnud juurdepääsetava linna tiitli andmine.
Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös projekti “Paneme seaduse kehtima!” partneritega, kelledeks on Eesti Disainerite Liit, Eesti Maaomavalituste Liit, Eesti Kunstimuuseum, MTÜ Eesti Purjelaevad, Islandi Disainikeskus ja Põhjamaade Liikumispuuetega Inimeste Liit, kutsub valdkonnast huvitatud asutuste ja organisatsioonide esindajaid osalema 3. märtsil 2016. a. projekti lõpuseminaril – „Seadused ja nende elluviimine. Kuidas edasi?“ Eesti Puuetega Inimeste Kojas, Toompuiestee 10 Tallinnas.
Alates 2014.a. märtsi algusest elluviidava projekti eesmärk on olnud edendada kaasava elukeskkonna rajamist ning Eesti seadusandluses olemasolevate sätete täitmise kontrolli tõhustamist. Keskkond peab olema kättesaadav kõigile – puuetega inimestele, lastega peredele, eakatele, ajutiselt liikumistakistusega inimestele jne.
Ootame Teid, et koos arutada, kuidas paremini universaalse disaini/kõigile kasutajatele sobiva keskkonna tekkimisele kaasa aidata.
Sõna saavad EPIKoja juhatuse esimees ja Riigikogu liige Monika Haukanõmm, Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova, Põhjamaade Liikumispuuetega Inimeste katusorganisatsiooni peasekretär Gunnar Buvik.
Tutvustatakse ligipääsetavat linnaruumi Access City Award 2015 võitjat – Borås`t.
Keskonnainvesteeringute Keskuse projekti koordinaator Ööle Janson räägib uute ja käimasolevate algatuste tutvustuse raames Keskonnainvesteeringute Keskuse projektist „Raudteeperroonide ühendamine avaliku ruumiga“.
Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskuse kodukohanduse projektijuht Mare Naaber kõneleb Astangu eluaseme kohandamise programmist ja Meelis Joost Eesti Puuetega Inimeste Kojast Euroopa Liidu puudega inimeste kaardi projektist.
Ehitusseadustiku määruste mõju meie elukeskkonnale Majandus- ja Kommuniaktsiooniministeeriumi (MKM) vaatenurgast leiab kajastust Andrus Väärtnõu MKM Ehitus- ja elamuosakonna juhataja poolt.
Juttu tuleb MKM ja Sotsiaalministeriumi olulistest algatustest, mis mõjutavad Universaalset disaini – avaliku sektori veeblehtede ligipääsetavuse direktiiv.
Euroopa Liidu ligipääsetavuse aktist – direktiiviettepanekust parandamaks ligipääsu teenustele teeb ettekandeHeidi Koolmeister Sotsiaalministeeriumist.
Kalle Vellevoog Eesti Arhitektide Liidust tutvustab Eesti Vabariik 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“.