Invamess toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.
Mess on avatud 19. aprillil kell 12-18 ning 20. aprillil kell 10-15. Meie plaanime minna esimesel päeval. Kui soovid ka meie bussiga tulla, palun anna teada! Esialgne marsruut: Märjamaa-Rapla-Kohila-Tallinn. Koja tel – 58546238 või raplakoda@gmail.com

Ajakava (täiendatakse jooksvalt)

Neljapäev, 19.04.2018

12:00 – 18:00 Eksponentide väljapanekud (1. korruse saal ja klubiruum ning 2. korrus)
12:00 – 12:15 Messi avamine, sõnavõtud (1. korruse fuajee)
11:00 – 17:00 Kohvik (1. korruse klubiruum)
12:00 – 18:00 Nõustamine töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejatele, Eesti Puuetega Inimeste Koda (2.korrus, ruum 201)
13:00 – 17:00 Veresuhkru ja –rõhu mõõtmine, Tallinna Suhkruhaigete Selts (2. korrus, ruum 203)
13:00 – 17:00 Õigusnõustamine, Õigusteenuste Büroo (2. korrus, ruum 206)
13:00 – 14:00 Infotund „Teenused Tallinna Vaimse Tervise Keskuses – kuidas toetada psüühikahäiresse haigestunud inimeste igapäevast toimetulekut?“, Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Monika Rand, eesti keeles (2. korrus, ruum 209)
14:00 – 15:00 Infotund „Igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenus“ Sotsiaalkindlustusamet, Janeli Sinisalu, eesti keeles (2. korrus, ruum 209)

Sotsiaaltransport on iseseisvaks eluks oluline teenus väga paljudele inimestele üle Eesti. Hoolekande osakonna nõunik Kristiina Tuisk, kelle eestvedamisel on peagi algamas suuremahuline sotsiaaltranspordi arendusprojekt, pani kirja 14 fakti sellest tähtsast teenusest.

1. Sotsiaaltransporti vajab kohalike omavalitsuste hinnangul ligikaudu 12 000 inimest üle Eesti.
2.  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on toetada puude ja erivajadustega inimeste või nende hooldajate töötamist ja õppimist, samuti nende iseseisvat elu ja ühiskonda integreerumist.
3.  Sotsiaaltransport on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse ülesanne ning seda rahastatakse omavalitsuse eelarvest.
4. Kohalik omavalitsus peab kehtestama sotsiaaltranspordi osutamise tingimused, millega pannakse paika, kuidas teenus on korraldatud ning kuidas inimene saab seda taotleda. Tingimused ja kord peavad olema inimestele avalikult kättesaadavad. Enamasti on see info leitav kohaliku omavalitsuse koduleheküljelt, kuid alati saab uurida ka omavalitsuse sotsiaaltöötajalt.
5. Sotsiaaltransporti on vaja, kui inimesel ei ole võimalik puudest tingituna kasutada ühistransporti või isiklikku sõiduautot. Näiteks, kui ta ei saa liikumis- või nägemispiirangu tõttu juhtida isiklikku sõiduvahendit või minna bussi peale.
6. Kui inimene esitab taotluse teenuse saamiseks, peab kohalik omavalitsus hindama tema abivajadust. Selle põhjal saab kohalik omavalitsus langetada otsuse, kas ja millises mahus inimene teenust saab. Otsuse sisu tuleb inimesele selgitada lihtsas ning arusaadavas keeles. Ka eitavat vastust tuleb selgitada.
7. Sotsiaaltranspordi taotlemiseks ei pea olema inimesele määratud puuet. Kuigi kohalikul omavalitsusel on teenuse vajadust siis tunduvalt lihtsam hinnata, ei ole puude määramine sotsiaaltranspordi taotlemise ega saamise eeldus.
8. Üldjuhul vajavad sotsiaaltransporti liikumis- ja/või nägemispiiranguga raske või sügava puudega inimesed. Samuti võivad teenust vajada näiteks autismi diagnoosiga lapsed ja täiskasvanud, kelle eripärad ei võimalda neil sõita ühistranspordiga (ning isiklikku transporti ei pruugi perel olla). Keskmise puudega inimesed saavad enamasti kasutada tavalist ühistranspordivahendit, kuid igal juhul peab kohalik omavalitsus hindama sotsiaaltranspordi vajadust, sest ka sama puude raskusastmega inimeste vajadused võivad olla erinevad.
9. Tihti arvatakse, et teenust osutab sotsiaaltöötaja ise, kes teeb sõidud väikese elektriautoga. Tegelikult ei ole sotsiaaltöötaja ülesanne sotsiaalteenuseid ise osutada, vaid korraldada nende kättesaamine. Sotsiaaltöötaja võib ise sõite teha, kuid on ka neid kohalikke omavalitsusi, kes on hankinud selleks mõne teenusepakkuja. Tähtis on see, et inimene saaks teenust vastavalt abivajadusele.
10. Hästi korraldatud sotsiaaltransport tagab juurdepääsu avalikele teenustele ning töökohale/õppeasutusse sõitmiseks. Kui kohalikul omavalitsusel on võimalusi, on tal õigus pakkuda transporditeenust ka laiemalt, nt spordivõistlustel, teatris käimiseks jne.
11. Avalikeks teenusteks loetakse:   haridusteenuseid (nt lastehoid, lasteaed, kool); tervishoiuteenuseid (sh nt perearsti, eriarsti külastamine, samuti haiglasse minek, apteegi külastamine);  postkontori külastamine vajalike postiteenuste kasutamiseks; pangakontori külastamine inimesele vajalike finantstehingute sooritamiseks, kommunaalteenustega seotud asjaajamisteks; sotsiaalteenuste kasutamiseks, (sh sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenuseid saama minek jmt).
12. Kohalik omavalitsus võib inimeselt sotsiaaltranspordi eest tasu küsida, kuid näiteks liiniveo puhul ei või see olla suurem, kui maksab samas piirkonnas sama vahemaa läbimisel inimene, kellel ei ole liikumis- või nägemispiirangust tulenevaid takistusi. Samuti peab sotsiaaltranspordi eest tasumine olema inimesele jõukohane ega tohi välistada tema võimalust teenust saada. Tihti on kohalikud omavalitsused kehtestanud rahalise piirangu, näiteks: teenust saab ainult 50 euro ulatuses kuus. Selline piirang ei ole seadusega kooskõlas, sest iga inimese teenuse vajaduse mahtu ning võimalust teenuse eest tasuda tuleb eraldi hinnata.
13. Tänavu soovib sotsiaalministeerium käivitada suuremahulise sotsiaaltranspordi pilootprojekti. Soovime leida võimaluse, kuidas kohalikud omavalitsused saaksid hakata teenust ühiselt tellima ja pakkuma, samuti sõite ühildada kas siis omavahel või ühistranspordiga.
14.  Aastatel 2018–2020 on sotsiaalministeeriumil kavas toetada sotsiaaltranspordi arendamist kuni 8 miljoni euroga.

Allikas: https://somblogi.wordpress.com/

Raplamaa esimene töö- ja karjäärimess toimub Sadolin Spordihoones 12. aprillil kell 11-14. Messil saavad kokku tööandjad ja tööotsijad. Oodatud on ka kõik need, kes alles mõtlevad, kuhu minna õppima või milline võiks olla nende tulevane amet.

Eesti Puuetega Inimeste Koda: Eestis saavad vajalikku abi mitte kõige nõrgemad, vaid  kõige tugevamad puudega inimesed

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) esitleb täna, 1 märtsil kell 14.00 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportit „Puuetega inimeste eluolu Eestis“. Eesti ratifitseeris konventsiooni 2012. a ja esitas esimese riikliku aruande ÜRO-le 2015. a. Kuna riigi aruanne keskendus õigusruumi analüüsile ega kajastanud niivõrd puuetega inimeste õiguste kaitse igapäevast praktikat konventsiooni täitmisel, koostas EPIKoda variraporti.

EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht: „Variraporti eesmärk on juhtida tähelepanu puudustele rahvusvahelise konventsiooni täitmisel, toetudes praktilisele tegelikkusele Eesti puuetega inimeste elus. Me ei takerdu raportis ainult kriitikasse, vaid anname ka soovitusi probleemide lahendamiseks.“

EPIKoja 25. aastapäevaks valminud variraport toetub teadus- ja tõenduspõhistele allikatele, puudeorganisatsioonide eestvedajate intervjuudele ning ekspertarvamustele.  Mahukas raport analüüsib puuetega inimeste õiguste kaitset sotsiaal-, tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, hariduse-, töö-, juurdepääsetavuse, teovõime piiramise ja kogukonda kaasamise valdkonnas.

Habichti sõnul ilmnes raporti ühe kõnekaima tulemusena, et kohaliku tasandi sotsiaalteenuste kättesaadavus Eestis sõltub ebaõiglaselt suurel määral puudega inimese enda võimekusest, pädevusest ja järjekindlusest abi taotlemisel, mitte aga objektiivselt hinnatud abivajadusest: „Oleme paradoksaalses olukorras, kus vajalikku abi saavad mitte kõige nõrgemad, vaid kõige tugevamad puudega inimesed. Tõime soovitusena välja, et kõigile puuetega inimestele tuleks kindlustada võrdne ligipääs sotsiaalkaitsele, rakendades ühtset abivajaduse hindamise metoodikat ning teostades sisulist järelevalvet kohalikes omavalitsustes.“

Raporti täistekst avaldatakse EPIKoja koduleheküljel www.epikoda.ee/trykised  1. märtsil kell 15.00. 2018. aasta lõpuks raport lühendatakse, tõlgitakse inglise keelde ja esitatakse ÜRO-le.

Lisainfo:  epikoda@epikoda.ee ja telefonil 5688 0320 (Anneli Habicht, tegevjuht)

Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. EPIKoja eesmärk on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoda ühendab 48 puuetega inimeste ja krooniliste haigete organisatsiooni. www.epikoda.ee  

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) uudiskirja on koondanud puuetega ja erivajadusega inimesi puudutav oluline info. Uudiskirjadest leiab põnevat nii EPIKoja,  liikmete kui ka koostööpartnerite tegemistest, olulistest sündmustest ja huvitavatest persoonidest. Lisaks vahendatakse sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusüsteemi muudatusi.

Uudiskirja saab lugeda siit: https://n10szbse.sendsmaily.net/template/preview/id/12/

ETV2 kannab üle 24. veebruaril kell 18.30-19.00 presidendi kõne, kus on olemas ka subtiitrid ning ka viipekeeletõlge. Subtiitreid ei pea eraldi kuskilt menüüst otsima, need on automaatselt kohe telepildis olemas.

Pange tähele, et subtiitrid ja viipekeeletõlge on vaid ETV2 kanalil ja ainult Presidendi kõnel. Kõik muud sündmused, mida näitab ETV kell 17.30 – 23.30, neid ei subtitreerita ega tõlgita ka viipekeelde.

Rapla Maakonna Puuetega Koda on tegutsenud Rapla Hooldekeskuses, Kuusiku teel juba pikki aastaid. Nüüd on aeg endale otsida uus peatuspaik.  Alates märtsist peame olema välja kolinud. Ootame igasuguseid vihjeid, mis võiksid viia uue koha leidmisele.

Rapla Koja juhatus: Marge 5147838, Valve 58546238

raplakoda@gmail.com

Eesti Puuetega Inimeste Koda annab alates 2017.aasta juunist välja uudiskirja, mis ilmub kord kuus. Uudiskirjadesse on koondatud puuetega ja erivajadusega inimesi puudutav oluline info. Samuti leiab palju põnevat EPIKoja, tema liikmete ja koostööpartnerite tegemistest, olulistest sündmustest ja huvitavatest persoonidest. Lisaks vahendatakse sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusüsteemi olulisi muudatusi.

Uudiskirju saab lugeda siit: http://www.epikoda.ee/trykised/uudiskiri/

Head lugemist!

1.veebruarist peatatakse selliste abivahendite hüvitamine, mis ei ole eluks hädavajalikud ja/või on toodetud masstoodanguna, sealhulgas näiteks masstoodetena toodetud lülisamba ja alajäseme ortoosid, tallatoed ja mõned jalatsid, samuti pedaaltrenažöörid, songaplaastrid ja niisutatud salvrätid, lugemis- ja töövalgustid, raamatutoed ja –hoidjad.
Loe lisaks: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/veebruarist-muutub-huvitatavate-abivahendite-nimekiri

Olete oodatud Tsöliaakia infopäev-messile Pärnus!

Infopäev-messil saab kuulata kahte väga huvitavat loengut:
1. „Tervislik ning mitmekesine toitumine gluteenivabalt?“ – Maire Vesingi, funktsionaalse toitumise nõustaja, OÜ Eritoitumine.
2. „Mis haigus on tsöliaakia?“ – dr Karin Kull, vanemarst-õppejõud gastroenteroloogia erialal, SA TÜK Sisekliiniku
endoskoopiakeskuse juhataja.

Üritusel saab degusteerida ja osta erinevate brändide gluteenivabu tooteid. Neid pakuvad Dr Schär, Siwira Trading OÜ, Dammen Grupp OÜ, Provena, Semper, Bio4You.

Üritus on eelregistreerimisega.
Palume registreerida hiljemalt 03.02.2018 järgmise lingi kaudu: https://goo.gl/forms/gXeK5P4vZfTBaKLN2

Osalustasu palume maksta hiljemalt 05.02.2018 Eesti Tsöliaakia Seltsi arveldusarvele nr: EE772200221044405071.
Osalustasu:
– 5 € täiskasvanud
– 2 € alla 15-aastased lapsed

Küsimusi dr Karin Kullile ja toitumisnõustajale Maire Vesingile ootame kuni 01.02.2018 aadressile konverents@tsoliaakia.ee.