dets. 20
Tänavu pole abivajajatel tarvis enne 16. detsembrit abivahendite pakkujate juurde kiirustada, et aastalõpu varusid soodsalt soetada. Sotsiaalkaitseministri uue määruse kohaselt kestab sel aastal ostetavate abivahendite soodusperiood aasta lõpuni. Küll aga tasub meeles pidada, millised dokumendid peavad soodustuse saamiseks kaasas olema.
Igavene link sellele artiklile: https://raplakoda.eu/abivahendite-soodusperiood-kestab-aasta-lopuni/
dets. 20
Kuigi harilikult tuleb helistada õnnetusjuhtumi korral numbrile 112, siis see ei pruugigi olla tingimata vajalik. Vajaduse korral saab appikutse häirekeskusele läkitada ka SMSi teel. Kuidas see töötab, tutvustab häirekeskuse ennetustöö ekspert Edvi Freiberg.
Kuigi kõige kiirem viis hädaabiteate edastamiseks on helistamine numbrile 112, ei ole kõigil inimestel võimalik oma puude tõttu helistada. Nii käivitaski häirekeskus 2012. aasta lõpul eelkõige kuulmis- ja kõnepuudega inimestele mõeldud võimaluse saata sõnumiga hädaabiteade numbrile 112. See aga ei tähenda mingil juhul, et inimesed, kes kuulevad ja saavad rääkida, ei võiks saata hädaabiteadet sõnumiga, kui neil tõesti pole võimalik kasutada kiireimat võimalust ehk helistamist.
Igavene link sellele artiklile: https://raplakoda.eu/kas-teadsid-et-hadaabikone-asemel-saab-ka-smsi-saata-aga-selleks-on-enne-vaja-veebis-end-registreerida/
dets. 20
Eestis on umbes 100 000 inimest, kellest klientidena on seni vähe räägitud – vähenenud töövõimega inimesed. Õigupoolest on paljud ettevõtted seni pööranud soodustuste näol tähelepanu muuhulgas (töövõimetus)pensionäridele, ent paljud neist ei kasuta varsti enam pensionitunnistust. Olukord pakub uusi võimalusi ja nõuab teenuste pakkumise läbimõtlemist ka ettevõtjalt, kirjutab töövõimepoliitika juht Arne Kailas.
Kui olete pakkunud soodustusi pensionäridele, kaasa arvatud töövõimetuspensionäridele, siis tõenäoliselt soovite teha seda ka edaspidi. Sel juhul tuleb arvestada sellega, et pensionitunnistust vähenenud töövõimega inimesed varsti enam ei näita, sest see asendub töövõime kaardiga – plastikkaardiga, millel kirjas inimese nimi ja töövõime ulatus. Kuni aastani 2021 kasutavad osad inimesed pensionitunnistust ja osad uut kaarti. Jätka lugemist
Igavene link sellele artiklile: https://raplakoda.eu/kuidas-pakkuda-teenust-vahenenud-toovoimega-inimestele/
dets. 20
Sotsiaalministeerium
Pressiteade
15. detsember 2016
Sotsiaalministeerium edastas täna rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks erihoolekande asutuste kaasajastamise investeeringute kava. Kokku on plaanis investeerida 1312 teenuskoha loomisse.
„Psüühikahäiretega inimestel peab olema ligipääs teenustele ja tööturule ning võimalus osaleda ühiskonnas selle väärika liikmena,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Erihoolekande kaasajastamine on üks olulisi sotsiaalvaldkonna reforme, millega toetatakse psüühikahäirega inimeste aktiivsust ja osalemist ühiskonnaelus.“ Jätka lugemist
Igavene link sellele artiklile: https://raplakoda.eu/psuuhikahairetega-inimestele-plaanitakse-luua-1312-kvaliteetset-teenuskohta/
dets. 20
18. novembril toimunud Eesti Puuetega Inimeste Koja üldkoosolekul kinnitati EPIKoja strateegilisel planeerimisel arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument aastateks 2017-2023.
Dokumendi esimene strateegiline eesmärk on seotud puuetega inimeste ja krooniliste haigete huvide ja õiguste kaitsega.
Teine strateegiline eesmärk on seotud sellega, mis toimub erinevates ühiskonnaelu valdkondades, puudutades teenuseid, toetusi ja kaasamist. Eesmärk on parandada puuetega inimeste ja krooniliste haigete toimetulekut, alaeesmärkideks on tööelu, tervis, haridus, ligipääsetavus, vaba aeg.
Kolmas strateegiline eesmärk on EPIKoja areng ja jätkusuutlikkus katusorganisatsioonina.
Arengukava viiakse ellu aastaste tegevuskavadena, samas proovides saavutada, et see periood oleks pikem kui aasta.
Järgnevalt EPIKoja visioon, mis vastab küsimusele, milline on organisatsioon tulevikus.
„Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja“.
Missioon räägib sellest, milleks ja kellele EPIKoda on vaja.
„EPIKoja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö“.
Igavene link sellele artiklile: https://raplakoda.eu/eesti-puuetega-inimeste-koja-arengukava-2017-2023/
dets. 20
25. juunil 2015. a kuulutati välja madalapalgalistele tagasimakset tagava tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus.
Seadusega luuakse madalat palka saavatele töötajatele ette iga-aastane tagasimaksesüsteem, mille järgi tekib madalapalgalistel töötajatel kord aastas koos tuludeklaratsiooni esitamisega õigus saada kuni enda poolt aasta jooksul tasutud tulumaksu summa ulatuses tagasimakse.
2017. aastal saavad toetust taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro. Neid inimesi on prognoosi järgi 103 600. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul. Jätka lugemist
Igavene link sellele artiklile: https://raplakoda.eu/madalapalgalistele-tagasimakset-tagava-tooturuteenuste-ja-toetuste-seaduse-ning-teiste-seaduste-muutmise-seadus/
dets. 20
Sotsiaalministeerium valmistas ette Vabariigi Valitsusele puudega inimeste toetuste analüüsi. Seoses sellega on läbi viidud sihtrühmade esindajatega intervjuud, on toimunud kohtumised puudega inimestega ja puudega inimeste eestseisjatega Haapsalus, Jõhvis, Tartus ning Tallinnas, läbi on viidud küsitlus saamaks ülevaade, kui palju kulub raha sotsiaalteenuste omaosalusele, käsimüügiravimitele vms.
Suured tänud kõigile, kes küsitlust levitasid ja sellele vastasid. Eriline tänu siinkohal Eesti Tsöliaakia Seltsi liikmetele ja juhatuse esimehe Aive Antsonile. Nende hulgas oli enim vastajaid, kes küsimustiku lõpuni täitsid.
Kahjuks oli vastajate arv väike ja enamikul vastanutest puudub ametlik puue. Seega ei ole antud kokkuvõtte pinnalt võimalik teha järeldusi puudega inimeste tegelike lisakulude ja nende maksumuste kohta ning küsimustiku tulemusi ei saa kasutada poliitikamuudatuste sisendiks.
Kokku vastas küsimustikule 176 inimest, kellest 37 täitis küsimustiku lõpuni, st kirjutas kõigi palutud kolme kuu lisakulud. Ülejäänud vastanud jätsid küsimustiku täitmise pooleli.
Sotsiaalministeerium on väga tänulik, kui annate tagasisidet, miks jäi täitmine pooleli. Selle põhjal on võimalik järgmine kord paremini küsitlust läbi viia.
Analüüs on lisatud siin.
Kaunist advendiaega soovides
Tiia Sihver
tiia.sihver@sm.ee
Igavene link sellele artiklile: https://raplakoda.eu/puudega-inimeste-sotsiaaltoetuste-kusimustiku-tulemuste-ulevaade/
dets. 20
Liikumispuudega noormees Vadim Ušanov töötab Selveris kassapidajana. Vadim on veendunud, et tema erivajadus töötamist ei sega ja positiivse suhtumisega suudab ta kõike. Töötukassa ja Selveri toetusega on ta saanud vajalikud abivahendid, mis aitavad teda tööülesannete täitmisel.
Välireklaamidega tegeleva JCDecaux Eesti laojuht on vaegkuulja Mallori Lemsalu. Vastutusrikkal ametikohal on tema ülesanne tagada ettevõtte lao korrasolek, varude olemasolu ja igapäevane laotöö sujuv toimimine.
Igavene link sellele artiklile: https://raplakoda.eu/videolugu-erivajadusega-noormehed-saavad-tanu-abivahendile-tood-teha/
nov. 21
Esmaspäeval 7. novembril kell 14:00 toimus Tallinnas Salme Kultuurikeskuses ajakirja Vaimupuu fotokonkursi lõpetamine, parimate fotode autorite autasustamine ning rändnäituse avamine. Seekordse fotokonkursi teema oli „Ise tehtud – hästi tehtud!“
Pere, sõbrad, naabrid, toetajad ja kaasteelised – need on inimesed, kellega me tähistame oma elus olulisi sündmusi, ühe toreda konkursi ja sellest osavõtjate tunnustamine kuulub kindlasti nende hulka.
Kui inimeste puhul võib juhtuda, et aastate lisandumine ei valmista alati rõõmu, siis fotokonkursile lisavad aastad väärikust, usaldust ja tõsiseltvõetavust.
Viis aastat tagasi sündis midagi, mis pani paljude inimeste südamed kiiremini põksuma.
Just fotograafia oma keerukuses ja samas lihtsuses on midagi sellist, mis aitab meil püüda hetke. Oma olemuselt on pilt staatiline ja meil on vanasõnagi – üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Jätka lugemist
Igavene link sellele artiklile: https://raplakoda.eu/vaimupuu-tunnustas-juba-viiendat-korda-intellektipuudega-fotograafe/
nov. 21
Sotsiaalministeerium
Pressiteade
Üle Eesti toimunud töövõimereformi infopäevadel tutvustati uut töövõime hindamise süsteemi ja teisi töövõimereformiga seotud teemasid. Oma küsimustele said infopäevadel vastused pea pooltuhat inimest.
Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juhi Arne Kailase sõnul puudutab töövõimesüsteemi ümberkorraldamine peaaegu kõiki Eestimaa inimesi. „Tahtsime anda inimestele võimaluse küsida ja saada vastuseid neid puudutavatel teemadel, valmistada neid ette töövõime hindamisele üleminekuks. Iga suur muudatus toob endaga kaasa ebakindlust ning teadmatust tuleviku ees. See on loomulik ja meie asi on anda kõigile küsimustele vastused, sest muutus tuleb selleks, et inimesed saaksid vajaliku toe suurema iseseisvuse poole liikumisel,“ rääkis Kailas. Jätka lugemist
Igavene link sellele artiklile: https://raplakoda.eu/pooltuhat-inimest-said-toovoimereformi-infopaevadel-vastuseid-oma-kusimustele/
