PRESSITEADE

3.03.2016                            

Kolmandal märtsil on rahvusvaheline kuulmise päev. Eesti Vaegkuuljate Liit kutsub inimesi üles oma kuulmist kontrollima.

Kuulmiskahjustusega inimeste arv suureneb iga aastaga. Levinumateks põhjuseks on müra, läbipõetud haigused, geneetilised häired ja vanusega kaasnev kuulmislangus. Meedikute sõnul võib kuulmiskahjustusega inimeste hulk küündida juba kuni 20% Eesti elanikkonnast. Kontrollis on käinud ja abivahendeid saanud on umbes kolmandik tegelikest abivajajatest. Uuringud on näidanud, et inimesed, kes on saanud abi professionaalidelt ning vajalikud kuulmisvahendid, on tervemad, vähem depressiivsed, magavad paremini ning elavad kauem. [1]
Jätka lugemist

Ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides on käes kursuse- ja lõputööde kirjutamise aeg ning tundub, et omastehooldamise temaatika muutub iga aastaga populaarsemaks.

Kel on aega ja tahtmist kaasa lüüa, siis siin on Lääne–Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala kolmandal kursuse õppuri Helina Laki palve osaleda ankeetküsitluses.

Loodame, et helina tutvustab meil ka töö tulemusi, kui see valmib.

Olen Helina Lakk ja õpin Lääne– Viru Rakenduskõrgkoolis sotsiaaltöö eriala kolmandal kursusel Kirjutan lõputööd ja teosatan uuringut teemal: “Asendushooldusteenuste võimalused ja areng omastehoolduses” ja palun teie abi uurimuse läbiviimisel. Käesolev uurimustöö küsimustik on anonüümne ning võtab vastamiseks aega kuni 15 minutit.

Uurimustöö küsimustikule vajuta SIIA

16. märtsil 2016 a. alustab Muusikateraapia keskuses tegevust psühhoterapeutilise muusikateraapia meetoditel põhinev erivajadustega laste vanemate tugigrupp.

Muusikateraapia grupis saab lapsevanem:

• pühenduda iseendale;
• parandada meeleolu, vähendada ärevust;
• jagada kogemusi ja probleeme sarnaste inimestega;
• lubada endale lõõgastumist ja „ei-pea-olekut“;
• suurendada eneseteadlikkust, tugevdada oma „mina“;
• taasavastada ja tugevdada enda sisemisi ressursse;

ammutada uut energiat. Jätka lugemist

Enamik inimesi peab loomulikuks, et nad saavad kasutada ühistransporti, surfata internetis või vaadata televiisorit, kuid puudega inimese jaoks võivad kõik need tegevused jääda kättesaamatuks. Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud strateegias, mille eesmärk on tõkked kõrvaldada, kirjeldatakse, kuidas EL ja liikmesriigid saavad julgustada puudega inimesi oma õigusi kasutama.

Näiteks  hõlmavad vastuvõetavad meetmed liikmesriikide väljastatud, puuet tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ning riigihangete ja riigiabi eeskirjade standardiseerimise edendamist võimaldamaks nende sihipärasemat kohaldamist. Arutletakse, kas tuleks teha ettepanek „Euroopa ligipääsetavuse akti” kohta, et arendada edasi juurdepääsetavate toodete ja teenuste ühtset turgu. Jätka lugemist

Kutsume organisatsioonide liikmeid ja lähedasi 04. märtsil kell 10:00 – 14:00 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (aadress Astangu 27, Tallinn) avatud uste päevale!

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on Eestis ainulaadne keskus, mis aitab tööealistel erivajadusega inimestel läbi erinevate õppimisvõimaluste http://www.astangu.ee/oppetoo/oppevoimalused.html (sealhulgas kutsehariduse) ja rehabilitatsiooni arendada oma teadmisi, oskusi ning tegevus- ja töövõimet. Õpingute lõppedes toetame kõiki oma õppijaid tööleasumisel http://www.astangu.ee/too/oppijale.html või muude tegevusvõimaluste leidmisel. Jätka lugemist

PRESSITEADE
29.02.2016
Eesti Puuetega Inimeste Koda: Harvikhaigustega inimesed vajavad senisest enam tähelepanu, toetust ja ligipääsu ravile.
29-ndal veebruaril, liigaasta liigpäeval, tähistatakse ülemaailmset haruldaste haiguste päeva – näitamaks, et just nii vähestel inimestel esinevad harvikhaigused. Haigus on haruldane, kui seda esineb vähem kui viiel inimesel 10 000 elaniku kohta. Eestis tähendab see kokku ligemale 100 000 haruldase haiguse põdejat, kellest kolmveerand on lapsed. Jätka lugemist

On rõõm teatada, et Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi programmeerimise õpetamise töörühma korraldamisel algab märtsis kaks vaba juurdepääsuga programmeerimise e-kursust.

“Programmeerimisest maalähedaselt” (1 ainepunkt) algab 7. märtsil ja kestab 4 nädalat. Sihtrühmaks on inimesed, kel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Kursus on mõeldud eelkõige täiskasvanutele, aga oodatud on ka suure huviga õpilased. Kursuse on varasematel kordadel lõpetanud 21 + 411 + 1010 inimest.
Info ja registreerimine: https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/spring

“Programmeerimise alused” (3 ainepunkti) algab 28. märtsil ja kestab 8 nädalat. Tegemist on märksa põhjalikuma kursusega. Kasuks tuleb kursuse “Programmeerimisest maalähedaselt” läbimine, aga seda saab korvata kõrge motivatsiooni ja innuka õppimisega. Hetkel toimub selle kursuse pilootkursus.
Info ja registreerimine: https://courses.cs.ut.ee/2016/eprogalused/spring

Kursuste ajad on sätitud nii, et kui maalähedase kursuse läbimisel selgub, et huvi on suurem, siis on võimalik kohe teise kursusega alustada.

Lisaks kõigile teistele on kursustele väga oodatud õpetajad, kel on (võib-olla alles ähmaselt) mõttes oma koolis programmeerimist õpetada.

Kursused on eestikeelsed ja kõigile tasuta. Olete väga oodatud!

Hoiatus! Programmeerimine (või vähemalt programmeerija mõtteviis) võib kujuneda harjumuseks!

Programmeerimine sobib hästi liikumispuudega inimestele, siin võimalus oma teadmisi laiendada e-kursuste teel.

Registreerimine kuni 3.märtsini

Eno Tõnisson

Alati optimistliku Elmi elutee jõudis lõpule 20. veebruaril. Elmi oli Läänemaa tüdruk, sündis Kirbla vallas. Lõpetas 1952. aastal Kasari Seitsmeklassilise Kooli ja jätkas õpinguid Tallinnas. Elmi töötas pikka aega hotellis Kungla. 55-aastasena, pärast ebaõnnestunud seljaoperatsiooni,  jäi Elmi ratastoolikasutajaks.

Elmit tundsid vist küll kõik nelja invaorganisatsiooni liikmed (Eesti Lihashaigete Selts, Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing, Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit, Eesti Iseseisva Elu Keskus), sest ta oli aastakoosolekutel, jõulupidudel ja muudel ühisüritustel kindlasti kohal. Juhtorganitesse Elmi end aga valida ei lubanud, eelistas olla aktiivne lihtliige.

Elmi sai kõigiga hästi läbi, millele aitas kaasa tema rõõmsameelne iseloom. Elmi paistis silma hoolitsetud ja noorusliku välimusega. Virisemist Elmi ei sallinud, Elmi tuli toime  ja oli eluga rahul.

2015 aastal hakkas Elmi tervis halvenema, kevadel tuli mitu kuud arstide hoole all viibida. Viimane aastamööduski vaheldumisi haiglas ja kodus. Viimatisest haiglas viibimisest Elmi parakukoju enam ei jõudnudki.

Helge mälestus Elmist jääb püsima meie südameisse.
Avaldame kaastunnet Elmi lähedastele.

Sõbrad Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidust

Monika Haukanõmm andis täna Vabaerakonna saadikute nimel üle arupärimise sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale seoses rahvusvaheliste kohustuste täitmisega puuetega inimeste õiguste kaitsmisel.

Eestis jõustus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon 2012. aastal, selle ratifitseerimisega võttis riik endale kohustuse parandada järjepidevalt puuetega inimeste õigusi. Kahjuks ei ole Eesti võetud kohustust tänaseks täitnud, meil ei ole loodud sõltumatut järelevalvemehhanismi ei õiguskantsleri ega võrdõiguslikkuse voliniku juures. Ettekäändeks on toodud küll seaduse puudumist, raha ja inimeste ebapiisavust ning võimalike asutuste mittevastavust nn Pariisi põhimõtetele. Aga kui Eestis ei ole ühtegi nimetatud nõetele vastavat asutust, kas siis ei peagi võetud kohustusi täitma? Tulemuseks on olukord, kus konventsiooni põhimõtete rakendamine igapäevaellu ei ole kellegi prioriteet.

Samas on Eesti riigiraportis ÜROle novembris 2015 kirjas, et aastal 2014 on moodustatud puuetega inimeste õiguste komitee. Monika Haukanõmm rõhutas arupärimist üle andes, et selle komitee tööst pole midagi kuulda olnud, ning uurib ministrilt millise organisatsiooni juures komitee töötab, milline on töö tulemus ning kui suur on komitee tegevuse eelarve.

Allikas: riigikogu.ee