Alati optimistliku Elmi elutee jõudis lõpule 20. veebruaril. Elmi oli Läänemaa tüdruk, sündis Kirbla vallas. Lõpetas 1952. aastal Kasari Seitsmeklassilise Kooli ja jätkas õpinguid Tallinnas. Elmi töötas pikka aega hotellis Kungla. 55-aastasena, pärast ebaõnnestunud seljaoperatsiooni,  jäi Elmi ratastoolikasutajaks.

Elmit tundsid vist küll kõik nelja invaorganisatsiooni liikmed (Eesti Lihashaigete Selts, Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing, Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit, Eesti Iseseisva Elu Keskus), sest ta oli aastakoosolekutel, jõulupidudel ja muudel ühisüritustel kindlasti kohal. Juhtorganitesse Elmi end aga valida ei lubanud, eelistas olla aktiivne lihtliige.

Elmi sai kõigiga hästi läbi, millele aitas kaasa tema rõõmsameelne iseloom. Elmi paistis silma hoolitsetud ja noorusliku välimusega. Virisemist Elmi ei sallinud, Elmi tuli toime  ja oli eluga rahul.

2015 aastal hakkas Elmi tervis halvenema, kevadel tuli mitu kuud arstide hoole all viibida. Viimane aastamööduski vaheldumisi haiglas ja kodus. Viimatisest haiglas viibimisest Elmi parakukoju enam ei jõudnudki.

Helge mälestus Elmist jääb püsima meie südameisse.
Avaldame kaastunnet Elmi lähedastele.

Sõbrad Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidust

Monika Haukanõmm andis täna Vabaerakonna saadikute nimel üle arupärimise sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale seoses rahvusvaheliste kohustuste täitmisega puuetega inimeste õiguste kaitsmisel.

Eestis jõustus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon 2012. aastal, selle ratifitseerimisega võttis riik endale kohustuse parandada järjepidevalt puuetega inimeste õigusi. Kahjuks ei ole Eesti võetud kohustust tänaseks täitnud, meil ei ole loodud sõltumatut järelevalvemehhanismi ei õiguskantsleri ega võrdõiguslikkuse voliniku juures. Ettekäändeks on toodud küll seaduse puudumist, raha ja inimeste ebapiisavust ning võimalike asutuste mittevastavust nn Pariisi põhimõtetele. Aga kui Eestis ei ole ühtegi nimetatud nõetele vastavat asutust, kas siis ei peagi võetud kohustusi täitma? Tulemuseks on olukord, kus konventsiooni põhimõtete rakendamine igapäevaellu ei ole kellegi prioriteet.

Samas on Eesti riigiraportis ÜROle novembris 2015 kirjas, et aastal 2014 on moodustatud puuetega inimeste õiguste komitee. Monika Haukanõmm rõhutas arupärimist üle andes, et selle komitee tööst pole midagi kuulda olnud, ning uurib ministrilt millise organisatsiooni juures komitee töötab, milline on töö tulemus ning kui suur on komitee tegevuse eelarve.

Allikas: riigikogu.ee

Suvel käivituv töövõimereform on põhimõtteline ja suur muudatus Eesti ühiskonnas, mille mõju ei avaldu üksnes sotsiaalsfääris, vaid ka majanduses.

Järgmisel teisipäeval, so 16. veebruaril on hea võimalus osaleda ja kaasa mõelda Tallinna Keskraamatukogu kohtumiste sarjal, kus külalistena astuvad üles Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht ja Põhja-Eesti Pimedate Liidu esindaja Julia Kabanova.

Vestlusringi  teemaks on “Erivajadused-eriline või erinev?”

Üritus algab kell 17.00 Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40). Osalemine on kõigile tasuta!

Alates jaanuarist toimub sotsiaalse rehabilitatsiooni korraldus uutel alustel ning 16-aastaste ja vanemate inimeste puhul tuleb rehabilitatsiooniplaani koostamise asemel läbida teenusvajaduse hindamine. Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad viisid jaanuarikuu jooksul üle Eesti läbi 138 hindamist, kokku puudutab teenusevajaduse hindamine selle aasta jooksul kuni 8000 inimest. Jätka lugemist

Sooviksin teha intervjuu inimesega,  kes on läbinud rehabilitatsioonivajaduse hindamise uue korra alusel.
Lõiku kasutan TTV uudislõigus, kus on juttu uuest sotsiaalse rehabilitatsiooni korrast.

Tervitusi ja jõudu soovides,

Kadri Aavik
TTV reporter
tel. 56156474

Töövõimereformist väga lühidalt.

Töövõimereformi esimene etapp algas 01.01.2016 ja see tähendab, et Töötukassa hakkas meie sihtgrupile osutama hulka uut teenuseid, samuti tööandjatele. Selle kohta on väga hästi struktureeritud info Töötukassa kodukal:

https://www.tootukassa.ee/toovoimereform

Isikud, kellel on praegu kehtiv töövõimetus, mille tähtaeg saabub 2016 jooksul, pöörduvad ka uueks hindamiseks SKA-sse ja neil hinnatakse töövõimetust nagu seni. Jätka lugemist

Ridiradiralla OÜ  on Sotsiaalkindlustus ameti Raplamaa hankepartner, pakkudes lapsehoiuteenust, tugiisiku teenust ja transporditeenust. Ridiradiralla OÜ koostöpartner Kohila vallas on  Linnupojad OÜ: Köievabriku tee 8, Sutlema küla, Kohila vald, Raplamaa 79710   tel: 5194 6711
e-post: sutlemalinnupojad@gmail.com  kodulehekülg: www.linnupojad.ee

Annan täpsema ülevaate puudega laste tugiteenusele saamise protsessi kohta :

Teenusele saamiseks esitab lapsevanem  avalduse sissekirjutus järgsele   kohalikule omavalitsusele, Ridiradiralla OÜ-le ehk edaspidi teenusepakkujale või otse Sotsiaalkindlustusametile. Avalduse blanketid on kättesaadaval  http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/puudega-laste-tugiteenuste-arendamine-ja-pakkumine-2/ Jätka lugemist

Tere! Olen Annika Talinurm, lõpetan Tallinna Ülikooli organisatsiooni käitumise magistriõpet. Oma lõputööks valisin teema “erivajadusega inimese konkurentsivõime, optimismi ja töötuse põhjuste omistamine”. Küsitlus on anonüümne, lihtsalt teie seisukohti, arvamusi ning tundmuseid käsitlev. I, II küsimustik koosneb 5 pallilisest vastuse variantidest, kui puudub arvamus, saab panna vastuseks- ei oska öelda. III osas 7 palliline vastuste variant, kus 4 on ei oska öelda. Oluline on lugeda väidet tähelepanelikult.

 Minu eesmärk on hinnata Eestis elavate erivajadusega inimeste seisukohti antud väidete puhul ning teha lõputöö jaoks järeldusi, selleks vajan teie koostööd. Olen küsitlust lühendanud, õigeid ega valesi vastuseid ei ole. 

https://docs.google.com/forms/d/1TqEpnIZZNzFv3ca9ankqXHAP7rYyi1xhavZS-7-1HwQ/viewform

Ette tänades,
Annika
e-post: annika.talinurm@gmail.com