Rapla Vallavalitsus võtab alates 25. veebruarist kuni 1. aprillini vastu taotlusi puuetega inimeste eluruumi kohandamiseks.

Tegevuse eesmärk on tagada puudega inimeste elamis-, õppimis- ja töötamistingimused ning suurendades nende iseseisvat toimetulekut.

Tegevuse raames toetatakse puudega inimese eluruumi kohandamist järgmiste toimingute teostamiseks:
1) liikuvusega seotud toimingute parandamiseks, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoonesse ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamiseks;
2) hügieenitoimingute parandamiseks, sealhulgas vanni asendamine dušinurgaga;
3) köögitoimingute parandamiseks, sealhulgas töötasapindade kohandamine vajadustele.

Lisainfo valla kodulehelt.

Sotsiaalministeerium ja Saaremaa vald allkirjastasid sel nädalal koostöölepingu inimeste vajadustele vastava transporditeenuse uue korralduse katsetamiseks. Kahe aasta jooksul testib riik koostöös ühistranspordikeskuste ja omavalitsustega transpordikorralduse erinevaid mudeleid neljas maakonnas: Pärnumaal, Põlvamaal, Võrumaal ja Saaremaal. 

„Inimesed peavad saama liikuma sõltumata sellest, millises piirkonnas nad Eestis elavad ja milline erivajadus neil võib olla. Hästi korraldatud transpordiühendused on eeldus, et inimestele oleksid kättesaadavad nii hoolekande- ja tervishoiuteenused kui ka tagatud võimalus ühiskonnaelus osaleda. Niisamuti tuleb vabastada niigi koormatud sotsiaaltöötaja autojuhi rollist, andes talle rohkem aega tegeleda teiste oluliste ülesannetega,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Ootan, et see projekt mõjutab ühistranspordis nii liinide kui ka busside ligipääsetavust ja saame nelja maakonna näitel vastuse, milline on kõigi Eesti inimeste vajadusi arvestav transpordikorraldus.“

Kaheaastase testperioodi jooksul korraldab Saaremaa vald vedude korraldamise, tellimise ja planeerimise, lähiajal on esimese sammuna ees hanked vedajate leidmiseks. Uue korraldusmudeli alusel teenuse pakkumiseni jõuab vald hinnanguliselt kuue kuuga.

Saaremaa abivallavanema Jüri Linde sõnul võimaldab katseprojekt otsida senisest paremaid võimalusi neile, kes on ühiskonnas vähem kaitstud. „Liikuvus on kõige alus. Soovime neile, kelle liikumisvõimalused on praegu piiratud, pakkuda liikuma pääsemiseks võimalusi sarnaselt nendega, kellel need piirangud puuduvad. Kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada, et kõigil tema elanikel oleks juurdepääs teenustele ja töökohtadele,“ rääkis Linde.

Sotsiaalministeeriumi KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juhi Triin Raagi sõnul on transpordikorralduses mitmeid väljakutseid. „Sõidud ületavad sageli lisaks omavalitsuste piiridele ka maakondade omi, mõnikord on vaja kohandatud sõidukit, aga mitte alati, sõite võiks ühendada nii omavahel kui ka ühistranspordiga,“ selgitas Raag ning lisas, et inimese vajaduste hindamise ja neist lähtuvalt teenusele suunamise teeb ka edaspidi sotsiaaltöötaja.

Katseprojekt viiakse läbi neljas maakonnas: Pärnumaal, Põlvamaal, Võrumaal ja Saaremaal. Selleks on projekti kaasatud kaks ühistranspordikeskust – Pärnumaa, Kagu ning lisaks ka Saaremaa Vallavalitsus. Teenuse pakkumine ja korraldus kujundatakse igas piirkonnas eraldi, esimesena jõudis ministeerium koostöölepinguni Saaremaa vallavalitsusega, kes ainsana hakkab testima ka nõudepõhist transporti.

Sotsiaaltransport on üks sotsiaalteenustest, mille kohalik omavalitsus peab vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele oma inimestele tagama. Praegu sõidutavad paljudes kohalikes omavalitsustes abivajajaid sotsiaal- või hooldustöötajad ise.

Nelja maakonda hõlmavat testprojekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT “Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine”). Projekti kogumaksumus on ligi kuus miljonit eurot, millest 85% on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ning vähemalt 15% ulatuses panustavad teenuse katsetamisse ühistranspordikeskused koostöös omavalitsustega. Projekt kestab kuni 2021. aasta maini.

Teate edastas:

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9321 / + 372 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Alates sellest aastast laiendati tasuta hambaravi võimalusi füüsilise ja vaimse puudega inimestele, kes ei ole psüühilise iseärasuste tõttu suutelised suuõõne hügieeni tagama või kes oma füüsilise või haigusest tingitud seisundi tõttu ei ole suutelised suuõõne hügieeni protseduure läbi viima. Sügava vaimse või füüsilise puudega inimeste hambaravi eest tasub haigekassa kogu ulatuses, ka siis kui patsiendil ei ole vaja narkoosi.

Teenust saavad osutada need hambaravikabinetid, kellel on laste hambaravi leping. Puudega inimesele teenuse osutamiseks on kindlasti vaja, et hambaarstil oleks vajalik kogemus ja koolitus. Siinkohal teeb haigekassa koostööd Eesti puuetega inimeste kojaga.

Sooviga tasuta ravi saada tuleb pöörduda raviarsti või perearsti poole. Teenuse kood on 9072.

Üldanesteesias ehk narkoosis hambaravi teenust pakuvad veebruari seisuga:
Tartu Ülikooli Kliinikum
Erakliinik STIGMA
Kalmer Lepiku Hambaravi OÜ
Kuressaare Hambapolikliinik SA
OÜ Balneom

Lisainfot puuetega inimeste hambaravi kohta loe siit: https://www.haigekassa.ee/hambaravi/patsiendile/hambaravihuvitis#Hambaravi%20puudega%20inimesele

Eesti Hambaarstide Liit on kokku pannud omapoolsed soovitused puuetega inimeste esindajatele sujuvama hambaravi läbiviimiseks: 

Puudega inimesele hambaarsti vastuvõtu aega broneerides tuleks alustuseks uurida, kas raviasutusel on Haigekassaga sõlmitud (laste hambaravi rahastamise) leping. 
Vastuvõtule registreerimisel tuleb ravihaldustarkvara kandeks muuhulgas öelda ka patsiendi isikukood.

Vastuvõtule registreerimisel peab helistaja olema valmis jagama infot ka puudega inimese seisundi kohta:

1) Puude kirjeldus (füüsiline, vaimne)
• Kas patsient liigub iseseisvalt või ratastoolis?
• Kas patsient on võimeline ise hambaravitooli istuma?
• Kas patsient on võimeline arsti jutust aru saama ja mõistab toimuvat? Kas patsient oskab ise kirjeldada näiteks hambavalu iseloomu?
• Kas patsient on võimeline ise suud avatuna hoidma ja vajadusel püsima liikumatult?
• Kui pikalt on patsient eeldatavalt võimeline hambaarstitoolis lamama? Kas pikem kui pooletunnine visiit on patsiendile liiga kurnav?
• Juba enne vastuvõttu tuleks välja tuua, millele hambaarst peab tähelepanu pöörama ja kuidas patsiendiga kõige paremini kontakti saada (nt autistlike patsientide puhul on väga oluline teada, mis patsienti ärritab ja rahustab).

2 ) Millal oli viimane hambaarsti külastus ja millised on olnud eelnevad kogemused? Kui varasem kogemus on olnud negatiivne, siis kirjeldada, mis täpsemalt on probleemiks olnud?

3) Kirjeldada tuleks pöördumise põhjust, et hinnata raviprotseduuri pikkust. Näiteks, kas ajendiks on valunäht, tavakontroll, nähtav hambaauk, hamba eemaldamise vajadus vms. Kui tegemist on valuga, siis tuleks kindlasti kirjeldada, mis valu esile kutsub ja kaua see kestab, millal valunähud algasid püüda kirjeldada valu iseloomu.

4) Abiks oleksid eelnevalt tehtud suupiirkonna röntgenoloogilised uuringud, mis aitaksid hinnata ravivajaduse ulatust.

Hooldaja-saatjad peavad kabinetti kaasa tulema, et vajadusel abistada patsiendiga kontakti saamisel, tõstmisel jne. Kui hooldaja peab vajalikuks enne visiiti arstiga kontakteeruda, siis võib kliiniku registraatorile jätta oma kontaktandmed, et arst saaks ühendust võtta.

NB! Lamavat haiget ei saa tavalises hambaravi kabinetis reeglina ravida.

Ajakirja saab lugeda siit:

 http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2018/11/Sinuga-sygis-2018_webi_UUS.pdf

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut allkirjastas meditsiiniseadmete loetelu määruse, mille alusel hakkab haigekassa tulevast aastast hüvitama mitmeid uusi meditsiiniseadmeid. Olulisema muudatusena hakatakse hüvitama lastele 90% ulatuses kaasaegseid insuliinipumpasid, mis oskavad nahaaluse sensori abil ise veresuhkrut määrata ja vajadusel insuliini süstida.

Minister Riina Sikkuti sõnul aitab see muudatus paljusid diabeediga elavaid peresid. „Lapsele võib olla keeruline seletada, miks tema veresuhkru jälgimine ja vajadusel insuliini süstimine on elulise tähtsusega. See tekitab kogu perele ärevust ja stressi,“ ütles minister Riina Sikkut. „Seepärast on mul äärmiselt hea meel, et tulevast aastast on võimalik haigekassal hüvitada lastele kaasaegseid insuliinipumpasid, mis muudavad diabeetikutest laste jaoks haigusega toimetulekut kergemaks ja annavad ka nende vanematele kindlustunde, et lapse veresuhkur on kontrolli all.“

Haigekassa tasub edaspidi 90% kuni 4-aastaste laste ühe insuliinipumba eest. 5-18 aastaste laste puhul tasub haigekassa 90% ühe pumba eest viie aasta jooksul või kui olemasolev seade ei ole töökorras, siis ühe pumba eest nelja aasta jooksul. Varem haigekassa poolt rahastatud vanema sensoriga insuliinipumba mudeli soodusmäär tõuseb samuti 90 protsendini. Haigekassa toetab ka diabeediraviks vajalike lisatarvikute soetamist.

Võrreldes kehtiva rahastatavate meditsiiniseadmete loeteluga laieneb lümfitursete ja venoosse puudulikkuse kompressiooniravis ning haavaravis kasutatavate toodete valik. Samuti lisanduvad uued valikud unemeditsiinis kasutatavate seadmete, stoomitoodete, ortopeediliste toodete ning diabeeditarvikute näol.

Loetelu muutmisel lähtub sotsiaalministeerium haigekassa ja tervishoiu valdkonna erialaühenduste ettepanekutest, ekspertide meditsiinilise tõenduspõhisuse ja kulutõhususe hinnangutest,meditsiiniseadmete tootjatega sõlmitud hinnakokkulepetest ja haigekassa rahalistest võimalustest.

Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu kaudu hüvitatakse neid instrumente, aparaate, seadmeid, materjale või tooteid, mida inimene saab kasutada iseseisvalt oma haiguse jälgimiseks, leevendamiseks või raviks ja vigastuse leevendamiseks või raviks.

Meditsiiniseadmete loetelu muudatused jõustuvad alates 1. jaanuarist 2019.

Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
13. detsember 2018

Sotsiaalkindlustusamet muutis 5. novembrist isikliku abivahendi kaardi ja selle duplikaadi saamise lihtsamaks. Kui varem tulid inimesed kaardi taotlemiseks ameti klienditeenindusse, siis nüüdsest on võimalik seda teha ameti kodulehel.

Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna äriteenuste juhi Helen Avarlaiu sõnul sai abivahendi kaarti ka varem elektrooniliselt taotleda, kuid taotlemise protsess oli aeganõudev ja ebamugav ning 90 protsenti inimesi eelistas tulla klienditeenindusse. „Oleme teinud protsessi inimese jaoks lihtsamaks ja täna võtab kodulehekülje kaudu kaardi taotlemine aega kaks minutit. Aastas käib abivahendi kaardi järgi meie büroodes umbes 20 000 inimest, see on nende jaoks kindlasti oluline ajavõit,“ rääkis Avarlaid ning lisas, et tulevikus tahab amet viia kogu klienditeeninduse üle internetipõhisele iseteenindusele.

Õigus abivahendi kaardile on inimesel, kellel on tuvastatud puue, töövõime langus või kes on saanud vanaduspensioniealiseks. Samuti neil, kes vajavad silma- või rinnaproteesi või kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist ning kes vajavad kuulmisabivahendit või heliülekandesüsteemi.

Riigipoolse soodustusega abivahendi soetamiseks on vaja abivahendeid müüvale või üürivale ettevõttele esitada abivahendi vajadust tuvastav tõend ning abivahendi kaart. Abivahendi vajadust tuvastavat tõendit saavad väljastada pere- või eriarstid ning tegevusterapeudid ja füsioterapeudid, kes töötavad rehabilitatsiooni või tervishoiuteenust osutavas asutuses. Samuti võib abivahendi vajadus olla märgitud rehabilitatsiooniplaanis. Puudeta lapsele on abivahendeid võimalik soetada jätkuvalt ainult eriarsti tõendi alusel.

Sotsiaalkindlustusameti kodulehel kaardi või selle duplikaadi tellimiseks tuleb täita ära vastav taotlus, mille leiab ameti kodulehelt.

Sotsiaalkindlustusamet saadab abivahendi kaardi posti teel 3-5 päeva jooksul taotlejale koju. Seetõttu on taotlusesse väga oluline märkida  kontaktaadress, kuhu kaarti soovitakse saada.

Kes ei soovi isikliku abivahendi kaarti internetis taotleda, saab teha seda endiselt sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes üle Eesti.

Lisainfot abivahendi kaardi taotlemise kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Lisainfo:
Berit Rohtjärv, abivahendite valdkonna juht, 5057105

Merlin Veinberg, abivahendite valdkonna nõunik, 4350594

Kuupäev: 02 November 2018 18:00

Koht: Rapla Elujõu Keskus

Kas sa toitud gluteenivabalt või on sulle soovitatud gluteenivaba dieeti?

Miks on gluteenivaba toitumine vajalik?

Milline on tasakaalustatud gluteenivaba toitumine?

Gluteenivaba toiduvalmistamise ja küpsetamise põhimõtted.

Kas Raplamaa kaubandus- ja toitlustusettevõtted on mõelnud gluteenivaba dieeti vajavate inimeste peale?

Esinevad Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatuse liikmed
Aive Antson ja Anni Adams

Osaluspanus 7 eurot

Palun registreerige piia.koverik@gmail.com või tel. 53481347 või FB ürituses Osalen.

SOOJAD TÄNUSÕNAD ÜRITUSE JAGAJATELE.