UUDISKIRI MAI 2021

vaata uudiskirja UUDISKIRI VEEBIS

Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös SA Õigusteenuste Bürooga pakub õigusnõustamise teenust keskmise, raske või sügava puudega inimestele. Erivajadusega isiku elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed.
Teenuse eesmärgiks on tagada erivajadustega isikutele õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel. Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahendamisel: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jms.
Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonil
53 850 005 E-N kell 10- 16. Muul ajal saabunud kõnede puhul (v.a. laupäev ja pühapäev) või kui kõnele hetkel vastata ei saa, helistatakse pöördujale ÕTB poolt tagasi.
Teenus on sihtgrupi jaoks tasuta. Vajadusel on võimalus kasutada nõustamisel viipekeeletõlki. Lisainfo: Tauno Asuja, Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist, tel: 661 6614 ja e-post: tauno.asuja@epikoda.eeEesti Puuetega Inimeste Koda, https://epikoda.ee/oigusnoustamineSA Õigusteenuste Büroo, https://www.otb.ee

Õigusnõustamise teenust rahastab Justiitsministeerium.

Täna ilmub Raplamaa Sõnumites Koroona-eri väljaanne, mis on rahastatud elanikkonnakaitse programmi vahenditest.

• 15.veebruar 2021 kell 18.00 -20.00 Perekeskuses FOOKUS (Piilupardi mängutuba), Sulupere 7 Rapla *Teema „Elu väljaspool kodu ja kooli.
  Huvitegevused, mis sobivad ATH lapsele.“
  Pakume võimalust ka lapsehoiuks lastele vanuses kuni 10a.
  Eelregistreerimine raplamaa.ath@gmail.com
  ATH tugigrupp annab võimaluse kohtuda inimestel, kellel on ATH diagnoosiga, tunnustega või kaasnevate häiretega (autism, asperger jms) laps kodus, lasteaias, koolis. Või kui puututakse muul moel aktiivsus- ja tähelapanuhäirega kokku. Grupis pakutakse nõu ja tuge eelkõige kuulamise ja mõistmisega, räägitakse enda kogemustest ning leitakse koos lahendusi erinevatele muredele. ATH tugigrupp on alati avatud uutele liikmetele ja grupis võib osaleda nii kaua kui selleks vajadust nähakse. See on koht, kus saab üksteisele nõu anda, aga ka võimalus saada tugigrupi läbiviijatelt lisateadmisi ATH lapse ja tema abistamisega seonduva kohta. ATH tugigrupi märksõnad on usaldus, sallivus, sõbralikkus, avatus, positiivsus.
  Pakume ka kohvi, teed ja suupisteid, olete väga oodatud!
  Tugigrupp, see on miniloeng, arutelu, lahendused, toetus ja parem meeleolu.

FaceBookist leiad meid: @ATH R aplamaal
ÄRA OLE ÜKSI

Sotsiaalkindlustusamet koostöös sotsiaalministeeriumiga viivad järgmise aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini läbi abivahendite pilootprojekti. Projekti raames saavad riigipoolse soodustusega abivahendeid ka ilma puude ja töövõime languseta tööealised inimesed. Abivahendi saamiseks on vaja arsti või mõne teise spetsialisti väljastatud abivahendi tõendit.
Täpsemad võimalused ja projekti tingimused leiab samuti ameti kodulehelt.
Loe lisa: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/tooealisi-inimesi-kutsutakse-osalema-abivahendite-pilootprojektis

Ülemaailmset puuetega inimeste päeva tähistatakse ÜRO algatusel alates 1992. aastast iga aasta 3. detsembril. Tavaolukorras toimuvad sel päeval loengud, teabepäevad ja muud toredad sündmused erivajadusega inimestele, mis on samas suunatud ka teistele huvilistele. Sel aastal on kõik teisiti, sestap loodan, et sellest artiklist saavad mõne vajaliku infokillu nii erivajadusega inimesed kui ka kõik teised. Peame  meeles, et  puudega inimene ei ole midagi erilist, vaid ta on tavaline inimene meie seas, kes vajab ainult natuke rohkem tuge oma igapäeva elu korraldamisel.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on maailmas keskmiselt 15% rahvastikust puudega. Euroopas on ligi 80 miljonit erivajadustega inimest ehk siis igal kuuendal inimesel on mingit liiki erivajadus ja 80 protsenti neist erivajadustest ei paista välja. Eestis elab 2018.a. seisuga üle 157 000 puudega inimese, mis moodustab 12% rahvastikust, kusjuures
puuetega inimeste arv Eestis on suurenenud viimase 8 aastaga 34%
57% puudega inimestest on üle 63-aastased
puudega lapsi on  ligi 9400, nende arv on 7 aastaga kasvanud 46%
37% puuetega inimestel on liikumispuue
43% puuetega inimestest hindab oma tervist halvaks
92% puudega inimestest on kogenud terviseprobleemist tulenevaid piiranguid
tööealisi puudega inimesi on 48 000, kellest 19% töötab
72% tööealistest puuetega inimestest ei tööta ega otsigi tööd
 Allikas: Tallinna Puuetega Inimeste Koda (TPIK).
Arvud on mõtlema panevad, aga ka  puuetega inimestel on  õigus saada haridust, elada iseseisvalt, käia tööl, tegeleda huvialadega ning saada selleks vajalikku tuge, olenemata sellest, kus abivajaja elab. Rõõm on tõdeda, et ka meie riigis leiavad erivajadusega inimesed siiski üha rohkem rakendust  erinevatel elualadel, nad ei ole surutud  nelja seina vahele, nad saavad osa kultuurisündmustest ja  neil on parem ligipääs asutustele ja vajalikule infole, mida vahendavad Eesti Puuetega Inimeste Koda, piirkondlikud puuetega inimeste kojad ja üle-eestilised puudespetsiifilised liidud.
Viimase kahekümne aasta jooksul on märkimisväärselt paranenud erivajadusega inimeste abi kättesaadavus ja informeeritus, kuid siiski  leiab
66% puudega inimestest, et neil pole abi kohta piisavalt informatsiooni
73% puuetega inimestest leiab, et tarvilikke teenuseid on liiga vähe või madala kvaliteediga
60% leiab, et puuetega inimestele ei ole tagatud võrdväärseid võimalusi poliitilises ja  ühiskondlikus elus osalemiseks
Allikas: Tallinna Puuetega Inimeste Koda (TPIK).
Seega kordan üle, et palju vajalikku informatsiooni leiab EPIKoja, piirkondlike kodade ja üleeestiliste puudeliitude kodu- ja näoraamatu lehtedelt.
Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koda asutati 1997.aastal. Koda on katusorganisatsiooniks kümnele maakondlikule liikmesorganisatsioonile ja 30.09.2020.seisuga on kojal liikmeid 235.
30.06.2020. seisuga on Rapla maakonnas 3 102 erineva raskusastmega erinevas vanuses puudega inimest. Koja liikmesorganisatsioonid on korraldanud erineva suunitlusega infopäevi kõigile huvilistele, aga samas jaganud vajalikku teavet oma organisatsiooni liikmetele kui ka kõigile huvilistele ning organiseerinud kultuurisündmusi. Koda teeb koostööd  Raplamaa Omavalitsuste Liiduga, EPIKojaga, maakondlike kodadega ja raplamaa omavalitsustega.
2019-2020  koordineerib koda Rapla vallas puudega inimeste eluasemekohandamise projekti, osaleb Raplamaa Tervisnõukogu töös ja teeb koostööd Rapla Töötukassaga.
Käesoleva aasta teine pool on muidugi Koja ja liikmesorganisatsioonide tegevust tugevalt pärssinud, sestap ootame   küsimusi, ettepanekuid, koostööpakkumisi meiliaadressil raplakoda@gmail.com
Võtame kindlasti kõigiga, kes meie poole pöörduvad ühendust, suuname vajaliku info või abistaja juurde. Informatsiooni nõustamiste, sündmuste, teenuste kohta leiab ka Koja kodulehelt raplakoda.eu ja FB lehelt.

Ära jää üksi!
Erika Reinumägi
Rapla Maakonna PIK
Juhatuse liige

Sotsiaalkindlustusameti abivahendite e-teenuse arendus on jõudnud järgimisesse etappi ning alates 1. detsembrist ei pea kliendid enam abivahendi kaarti taotlema ega kaasas kandma, sest kogu info inimese abivahenditehingute kohta liigub teenuseosutajate ja ameti vahel elektrooniliselt. Oma abivahendite ostu- ja üüritehingute kohta saab inimene infot vaadata ameti iseteenindusest.
Abivahendite e-teenus on osaliselt kasutusel olnud juba oktoobrist ning seda arendatakse pidevalt edasi.
„Päris paberivaba meie teenus veel ei ole, sest endiselt peab klient abivahendit ostma või rentima minnes kaasas kandma arsti või mõne teise pädeva spetsialisti poolt välja antud tõendit, mis kinnitab tema abivahendi vajadust.“ rääkis Orlovski ja lisas, et sotsiaalkindlustusamet jätkab teenuse arendamisega ning tulevikus on plaanis digitaalseks muuta ka see tõend.
„Juhul, kui märkate, et meie iseteeninduses olevad varasemad tehingud erinevad teie paberkaardil märgitud tehingutest, siis palume, et annaksite meile sellest teada. Saate meiega suhelda läbi iseteeninduse. Vajadusel palume lisada ka koopia või foto oma kaardil oleva info kohta,“ kutsus Orlovski inimesi üles ebatäpsuste korral ametiga ühendust võtma.
Alates 26. novembrist isikliku abivahendi kaarti enam posti teel ei saadeta. Vajadusel väljastatakse kaarte kuni kuu lõpuni klienditeenindustes üle Eesti.
Abivahendeid vajas eelmisel aastal 56 000 inimest ning eelmise aasta abivahendite eelarve oli umbes 13 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse saab siseneda kodulehe kaudu aadressil sotsiaalkindlustusamet.ee või otselingiga iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee. Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Lisaks iseteenindusele saab ametiga suhelda e-posti info@sotsiaalkindlustusamet.ee teel või helistades infotelefonile 612 1360.