Täna ilmub Raplamaa Sõnumites Koroona-eri väljaanne, mis on rahastatud elanikkonnakaitse programmi vahenditest.

• 15.veebruar 2021 kell 18.00 -20.00 Perekeskuses FOOKUS (Piilupardi mängutuba), Sulupere 7 Rapla *Teema „Elu väljaspool kodu ja kooli.
  Huvitegevused, mis sobivad ATH lapsele.“
  Pakume võimalust ka lapsehoiuks lastele vanuses kuni 10a.
  Eelregistreerimine raplamaa.ath@gmail.com
  ATH tugigrupp annab võimaluse kohtuda inimestel, kellel on ATH diagnoosiga, tunnustega või kaasnevate häiretega (autism, asperger jms) laps kodus, lasteaias, koolis. Või kui puututakse muul moel aktiivsus- ja tähelapanuhäirega kokku. Grupis pakutakse nõu ja tuge eelkõige kuulamise ja mõistmisega, räägitakse enda kogemustest ning leitakse koos lahendusi erinevatele muredele. ATH tugigrupp on alati avatud uutele liikmetele ja grupis võib osaleda nii kaua kui selleks vajadust nähakse. See on koht, kus saab üksteisele nõu anda, aga ka võimalus saada tugigrupi läbiviijatelt lisateadmisi ATH lapse ja tema abistamisega seonduva kohta. ATH tugigrupi märksõnad on usaldus, sallivus, sõbralikkus, avatus, positiivsus.
  Pakume ka kohvi, teed ja suupisteid, olete väga oodatud!
  Tugigrupp, see on miniloeng, arutelu, lahendused, toetus ja parem meeleolu.

FaceBookist leiad meid: @ATH R aplamaal
ÄRA OLE ÜKSI

Sotsiaalkindlustusamet koostöös sotsiaalministeeriumiga viivad järgmise aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini läbi abivahendite pilootprojekti. Projekti raames saavad riigipoolse soodustusega abivahendeid ka ilma puude ja töövõime languseta tööealised inimesed. Abivahendi saamiseks on vaja arsti või mõne teise spetsialisti väljastatud abivahendi tõendit.
Täpsemad võimalused ja projekti tingimused leiab samuti ameti kodulehelt.
Loe lisa: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/tooealisi-inimesi-kutsutakse-osalema-abivahendite-pilootprojektis

Ülemaailmset puuetega inimeste päeva tähistatakse ÜRO algatusel alates 1992. aastast iga aasta 3. detsembril. Tavaolukorras toimuvad sel päeval loengud, teabepäevad ja muud toredad sündmused erivajadusega inimestele, mis on samas suunatud ka teistele huvilistele. Sel aastal on kõik teisiti, sestap loodan, et sellest artiklist saavad mõne vajaliku infokillu nii erivajadusega inimesed kui ka kõik teised. Peame  meeles, et  puudega inimene ei ole midagi erilist, vaid ta on tavaline inimene meie seas, kes vajab ainult natuke rohkem tuge oma igapäeva elu korraldamisel.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on maailmas keskmiselt 15% rahvastikust puudega. Euroopas on ligi 80 miljonit erivajadustega inimest ehk siis igal kuuendal inimesel on mingit liiki erivajadus ja 80 protsenti neist erivajadustest ei paista välja. Eestis elab 2018.a. seisuga üle 157 000 puudega inimese, mis moodustab 12% rahvastikust, kusjuures
puuetega inimeste arv Eestis on suurenenud viimase 8 aastaga 34%
57% puudega inimestest on üle 63-aastased
puudega lapsi on  ligi 9400, nende arv on 7 aastaga kasvanud 46%
37% puuetega inimestel on liikumispuue
43% puuetega inimestest hindab oma tervist halvaks
92% puudega inimestest on kogenud terviseprobleemist tulenevaid piiranguid
tööealisi puudega inimesi on 48 000, kellest 19% töötab
72% tööealistest puuetega inimestest ei tööta ega otsigi tööd
 Allikas: Tallinna Puuetega Inimeste Koda (TPIK).
Arvud on mõtlema panevad, aga ka  puuetega inimestel on  õigus saada haridust, elada iseseisvalt, käia tööl, tegeleda huvialadega ning saada selleks vajalikku tuge, olenemata sellest, kus abivajaja elab. Rõõm on tõdeda, et ka meie riigis leiavad erivajadusega inimesed siiski üha rohkem rakendust  erinevatel elualadel, nad ei ole surutud  nelja seina vahele, nad saavad osa kultuurisündmustest ja  neil on parem ligipääs asutustele ja vajalikule infole, mida vahendavad Eesti Puuetega Inimeste Koda, piirkondlikud puuetega inimeste kojad ja üle-eestilised puudespetsiifilised liidud.
Viimase kahekümne aasta jooksul on märkimisväärselt paranenud erivajadusega inimeste abi kättesaadavus ja informeeritus, kuid siiski  leiab
66% puudega inimestest, et neil pole abi kohta piisavalt informatsiooni
73% puuetega inimestest leiab, et tarvilikke teenuseid on liiga vähe või madala kvaliteediga
60% leiab, et puuetega inimestele ei ole tagatud võrdväärseid võimalusi poliitilises ja  ühiskondlikus elus osalemiseks
Allikas: Tallinna Puuetega Inimeste Koda (TPIK).
Seega kordan üle, et palju vajalikku informatsiooni leiab EPIKoja, piirkondlike kodade ja üleeestiliste puudeliitude kodu- ja näoraamatu lehtedelt.
Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koda asutati 1997.aastal. Koda on katusorganisatsiooniks kümnele maakondlikule liikmesorganisatsioonile ja 30.09.2020.seisuga on kojal liikmeid 235.
30.06.2020. seisuga on Rapla maakonnas 3 102 erineva raskusastmega erinevas vanuses puudega inimest. Koja liikmesorganisatsioonid on korraldanud erineva suunitlusega infopäevi kõigile huvilistele, aga samas jaganud vajalikku teavet oma organisatsiooni liikmetele kui ka kõigile huvilistele ning organiseerinud kultuurisündmusi. Koda teeb koostööd  Raplamaa Omavalitsuste Liiduga, EPIKojaga, maakondlike kodadega ja raplamaa omavalitsustega.
2019-2020  koordineerib koda Rapla vallas puudega inimeste eluasemekohandamise projekti, osaleb Raplamaa Tervisnõukogu töös ja teeb koostööd Rapla Töötukassaga.
Käesoleva aasta teine pool on muidugi Koja ja liikmesorganisatsioonide tegevust tugevalt pärssinud, sestap ootame   küsimusi, ettepanekuid, koostööpakkumisi meiliaadressil raplakoda@gmail.com
Võtame kindlasti kõigiga, kes meie poole pöörduvad ühendust, suuname vajaliku info või abistaja juurde. Informatsiooni nõustamiste, sündmuste, teenuste kohta leiab ka Koja kodulehelt raplakoda.eu ja FB lehelt.

Ära jää üksi!
Erika Reinumägi
Rapla Maakonna PIK
Juhatuse liige

Sotsiaalkindlustusameti abivahendite e-teenuse arendus on jõudnud järgimisesse etappi ning alates 1. detsembrist ei pea kliendid enam abivahendi kaarti taotlema ega kaasas kandma, sest kogu info inimese abivahenditehingute kohta liigub teenuseosutajate ja ameti vahel elektrooniliselt. Oma abivahendite ostu- ja üüritehingute kohta saab inimene infot vaadata ameti iseteenindusest.
Abivahendite e-teenus on osaliselt kasutusel olnud juba oktoobrist ning seda arendatakse pidevalt edasi.
„Päris paberivaba meie teenus veel ei ole, sest endiselt peab klient abivahendit ostma või rentima minnes kaasas kandma arsti või mõne teise pädeva spetsialisti poolt välja antud tõendit, mis kinnitab tema abivahendi vajadust.“ rääkis Orlovski ja lisas, et sotsiaalkindlustusamet jätkab teenuse arendamisega ning tulevikus on plaanis digitaalseks muuta ka see tõend.
„Juhul, kui märkate, et meie iseteeninduses olevad varasemad tehingud erinevad teie paberkaardil märgitud tehingutest, siis palume, et annaksite meile sellest teada. Saate meiega suhelda läbi iseteeninduse. Vajadusel palume lisada ka koopia või foto oma kaardil oleva info kohta,“ kutsus Orlovski inimesi üles ebatäpsuste korral ametiga ühendust võtma.
Alates 26. novembrist isikliku abivahendi kaarti enam posti teel ei saadeta. Vajadusel väljastatakse kaarte kuni kuu lõpuni klienditeenindustes üle Eesti.
Abivahendeid vajas eelmisel aastal 56 000 inimest ning eelmise aasta abivahendite eelarve oli umbes 13 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse saab siseneda kodulehe kaudu aadressil sotsiaalkindlustusamet.ee või otselingiga iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee. Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Lisaks iseteenindusele saab ametiga suhelda e-posti info@sotsiaalkindlustusamet.ee teel või helistades infotelefonile 612 1360. 

Alustasime nõustamisteenuse pakkumist 2017. aastal eesmärgiga tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks. Nüüd saime kinnituse, et nõustamisteenuse rahastus jätkub ka peale esialgselt kokku lepitud 2020. aasta lõppu.
Oleme sotsiaalministeeriumile jätkurahastuse eest tänulik ning veendunud, et teenuse jätkamine 2021. aastal tagab sihtgrupile vajaliku ning näidustatud toe ja abi. 
Rohkem infot: https://epikoda.ee/uudised/noustamine-toovoime-voi-puude-raskusastme-hindamise-taotlejatele-jatkub-2021-aastal
Töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejale toimuvad kontaktnõustamised esmaspäevast neljapäevani kl 10.00-15.00. Nõustamisele saab ainult eelregistreerimise alusel, palume helistada 671 5909 või saata e-kiri noustaja@epikoda.ee

Õigusnõu keskmise, raske, sügava puudega isikule sügis-talvel 2020:
�� juristini jõudmise peamine kanal on ÕTB eelregistreerimise telefon 5385005
*palume teavituskanalites endine lauatel.nr asendada eelnimetatud numbriga
�� telefoniregistratuur: esmaspäevast neljapäevani 10.00 – 16.00
*muul ajal või vastamata kõnedele helistab ÕTB tagasi esimesel võimalusel
�� registreeritud nõustamisajal: ÕTB jurist helistab kliendile, selgitab välja juhtumi asjaolud ja algab juhtumist lähtuv õigusabikoostöö, k.a. it-juhendamine. Klient omalt poolt on valmis privaatseks telefonivestluseks endal mugavas ja turvalises kohas.
Loodame, et piirkondades on võimalik kaardistada IT-abi (PIK, sots.töötaja, raamatukogu,…) teekond inimestele, kes arvutit/nutiseadmeid ei kasuta, kodus/lähedastelt IT-tuge ei saa
�� ÕTB töökeeled: eest, vene
Viiruse ägenemine seab väljakutseid, kuid oleme kevadise kogemuse võrra
targemad ja veendunud, et sihtgruppi julgustades, juhendades ja toetades jõuab õigusteenus abivajajani ja abivajaja õigusteenuseni
�� Praegu on aktuaalne anda sõnumit, et abi on olemas, pöördutagu!
TASUTA õigusteenus just nimelt puudega inimestele JÄTKUB ja õigusabile registreerumiseks tuleb helistada ÕTB telefonile 53850005 esmaspäevast neljapäevani 10.00 kuni 16.00!
Kuldset sügist soovides!
Teie Hille Raud
ÕTB juhataja

Sotsiaalkindlustusamet annab teada:
Lihtsustasime lapse puude raskusastme määramise vormi

Ajakohastasime taotluse vormi, mille alusel tuvastame lastel puude raskusastet. Uuendusena lisasime taotlusele juurde selgituse, milliseid andmeid lapse terviseseisundi ja toimetuleku kohta ootame. Selliselt saame lapse puude raskusastme tuvastamiseks koostada eksperthinnangu võimalikult objektiivselt. Taotluse esitaja ei pea ka enam eraldi märkima nõusolekut terviseandmete kasutamiseks, vaid annab selle taotluse allkirjastamisega. Uuendusena on veebist allalaaditavate vormide hulgas lisaks PDF-vorming, mida saab otse veebis avada, täita ning oma arvutisse salvestatuna digiallkirjastada.

Uued vormid leiab nii eesti keeles kui ka vene keeles.

Soovitame tehtud otsustega tutvuda sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, mis on mugav ja turvaline keskkond, kus saab vajadusel ka dokumendifaile alla laadida. Otsuste saatmisel lihtkirjaga või elektrooniliselt krüpteerimata ei saa tagada andmete turvalisust ega saadetise kohalejõudmist.

Eelmisel aastal laiendas haigekassa tasuta hambaravi võimalusi füüsiliste ja vaimsete puuetega inimestele, kes ise ei suuda oma suuhügieeni eest hoolt kanda. Nende inimeste hambaravi eest tasub haigekassa kogu ulatuses ehk hambaid saab tasuta ravida kogu elu.

Tasuta  hambaravi ei saa kõik puuetega inimesed. Nimelt on seatud kindlad kriteeriumid, millele inimese terviseseisund peab vastama, et ta saaks tasuta hambaravi.
Mis tingimustel saab tasuta hambaravi?
Eriarsti või perearsti otsusega saavad tasuta hambaravi need puuetega inimesed, kes ei suuda ise oma suuhügieeni eest hoolt kanda ja seda ka mitte kõrvalisel juhendamisel. Nende hulka kuuluvad näiteks inimesed, kellel on sügav vaimupuue, intellektipuue, dementsus, autismi spektri häire või muud psüühilised kõrvalekalded. Samuti need, kes on halvatud, ilma käteta või haigustega, millega kaasnevad käte liigutushäired (nt parkinsoni tõbi, raskekujuline tantstõbi).
Vajadusel määrab raviarst (mitte hambaarst) inimesele õiguse tasuta hambaraviks, sh narkoosis tehtavaks hambaraviks, ja teeb tervise infosüsteemi vajaliku märkme. Sealt jõuab info ka riigiportaali eesti.ee. Kui patsiendil on riigiportaalis nähtav eluaegse hambaravi vajadus, võib vastuvõtuaja broneerimiseks pöörduda hambaarsti poole.
Tähele tuleb panna seda, et tasuta vastuvõtuaja saab broneerida vaid selle hambaarsti juurde, kellel on haigekassaga leping ja kes pakub hambaravi puuetega inimestele. Haigekassa lepinguga hambaarstide kontaktid leiab haigekassa kodulehelt.
Mida silmas pidada vastuvõtuaja broneerimisel?
Puuetega inimesele hambaarsti juurde aega broneerides tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid. Helistaja peab olema valmis jagama infot puudega inimese seisundi kohta. Näiteks tuleb hambaarstile teada anda, kas inimene on võimeline hambaarstitooli istuma, ise suud avama ja kas ta saab aru arsti jutust. Arsti tasub teavitada ka sellest, mis puudega inimest ärritab ja rahustab. 
Kindlasti tuleb välja tuua, millal inimene viimati hambaarsti juures käis ja millised on olnud eelnevad kogemused. Näiteks ei saa lamavat inimest tavalises hambaravi kabinetis reeglina ravida ja seda tuleb teha hoopis haiglas.
Puuetega inimese abistajal tasuks hambaarsti vastuvõtule kaasa tulla, et ta saaks vajadusel arstiga suhelda ja oma inimest toetada ja aidata.
Puuetega inimeste hambaravi Rapla maakonnas 
Rapla maakonnas pakuvad puuetega inimestele tasuta hambaravi viis kliinikut. Rapla maakonna kliinikud, kes osutavad puuetega inimestele haigekassa toel tasuta hambaravi, leiab haigekassa kaardilt.
Juhul kui puuetega inimese kliinikusse toimetamiseks on vaja kasutada invatransporti, siis tuleks ühendust võtta kohaliku vallavalitsuse sotsiaaltöötajaga, kes aitab seda organiseerida.