21. veebruaril avaldati Eesti inimarengu aruanne 2023 „Vaimne tervis ja heaolu” (peatoimetaja Merike Sisask). Aruannet esitleti Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluna. 

Sotsiaalministeeriumis valmis Vaimse tervise tegevuskava 2023–2026, mis seab lähiaastate tegevustele eesmärgid. Tegevuskava tugineb rahvusvahelistele suunistele ja Eesti valdkondlikele dokumentidele. Selle alusel koostab sotsiaalministeerium valdkondlikud tööplaanid ja planeerib ressursid.

https://www.sm.ee/uudised/galerii-sotsiaalministeerium-tunnustas-tegusamaid-tervisedendajaid

Veebruaris on liikumisaasta fookuses igasugune liikumine värskes õhus – liigume enda ja vabariigi terviseks! Üle Eesti on toimumas mitmed rahvamatkad ja muud liikumisalgatused, kus igaüks leiab endale sobiva ja jõukohase viisi liikumisest rõõmu tunda.

Rahvamatkad
Kohalikud kogukonnad ja spordiliidud üle Eesti on korraldamas veebruari jooksul tasuta rahvamatku ja teisi põnevaid liikumisüritusi vabariigi terviseks. Leia kaardilt sobiv koht ja seltskond ning tule liikuma!

Liikumiskilomeetrite kogumise kampaania „Vabariigi terviseks!“

24.-26. veebruaril ootavad terviserajad kõiki liikuma, et üheskoos tähistada Eesti sünnipäeva ja teha ringe ümber maakera – tervema iseenda ja vabariigi nimel!

Vali 100 terviserajast oma lemmikrada www.terviserajad.ee lehelt ning lihtsalt tule liikuma nii palju kui jaksad! Oled lahkesti palutud tegema ka fotosid ja videosid ning lisama hashtagi #terviserajad. Liikumiskilomeetrite arvestus toimub reaalajas www.terviserajad.ee kodulehel. Kampaania eestvedajaks on SA Eesti Terviserajad. Täpsem info tulekul.

Sõbrakuu loosimäng

Sotsiaalmeedias saab osaleda 1.-14. veebruarini toimuvas sõbrakuu loosimängus, mis kutsub õue jalutama või metsa matkama ning pildistama seal südamekujulisi objekte. Aktsioon toimub liikumisaasta Facebooki ja Instagrami lehel „Liikumisaasta 2023“.

Sotsiaalministeerium näeb Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustiku organisatsioone oluliste partneritena ühiskonna sõlmküsimustes kaasarääkimisel ning ootab esindusorganisatsioonidelt aktiivset huvikaitset, osavõttu seadusloomes ning kaasarääkimist ühiskonnas oluliste teemade käsitlemisel. Organisatsioonide suutlikkuse säilimiseks on Sotsiaalministeerium eraldanud eelnevatel aastatel hasartmängumaksu laekumistest vahendeid Eesti Puuetega Inimeste Fondile valdkonna tegevuste rahastamiseks. Fondi kaudu saab Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koda rahastuse liikmesorganisatsioonide ja Koja tegevustele.
Lisaks on Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koja tegevust toetanud mitmete aastate jooksul Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Rapla Vallavalitsus. Vallavalitsus rahastab läbi projektitaotluse Koja rendi- ja transpordikulutusi, ROL aga toetab Koja suvekooli korraldamist. Aitäh toetamast!

Koda osaleb maakondlikus projektis „Inimkeskse hoolekande ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine Raplamaal.“  

Suur tänu ka kõigile vabatahtlikele, kes juhivad Koja allorganisatsioone, panustavad aega ja ressursse liikmete teadlikkuse tõstmisesse ning aitavad kaasa Koja eesmärkide täitmisele.

AITÄH KÕIKIDELE TOETAJATELE!

Olen tegemas ühele raamatule turundust „Kohanemise meistriklass“ Jüri Lehtmets
Raamat on ilmumas 15.11 aga teeme juba enne poelettidele jõudmist teavitustööd ning kirjastus Galluse kodulehelt saab ka raamatut juba tellida – varajase tellija eeliseks on soodsam hind ning see, et saate raamatu kätte enne, kui see jõuab poelettidele.
Natuke lähemalt ka raamatust:
Jüri Lehtmets on mees, kes hoolimata raskele puudele on elurõõmus ja aktiivne ühiskonna liige. Tal on Duchenne’i lihasdüstroofia, mis toob kaasa lihaste nõrgenemise aasta aastalt. Tema keha ei toimi. Säilinud on vaid vaevaline sõrmede liigutamine. Arstide prognooside kiuste on ta elanud üle kolmekümne sisuka eluaasta, trotsides iga tund oma füüsilist piiratust. Tema lugu inspireerib kõiki inimesi nägema raskustes võimalusi, mitte takistusi.<
Raamat on ka omamoodi kroonika, mis kajastab puuetega inimeste olukorda taasiseseisvumise algusest tänaseni. Autor esitab ka selged ettepanekud, kuidas kaasata paremini puuetega inimesi meie argipäeva tegemistesse.

Kirjutan Teile mõtte/ideega, et saaksite ka oma kanalites (olgu selleks siis sotsiaalmeedia või uudiskiri) levitada raamatu kohta infot.
Ilmselt Facebookis info levitamiseks oleks kõige parem variant see, kui jagate näiteks enda ajajoonel mõnda meie sotsiaalmeedia postitust (meie sotsiaalmeedia leht leitav siit )
ning viide kirjastusele siin Olen avatud ka teiepoolsetele ideedele!
Kõike kaunist!
GinAladdin OÜ 
Turundus- ja kommunikatsioonijuht
Marju Zupsmann
Jüri lehtmets  “Kohanemise meistriklass”
Jüri Lehtmets “Kohanemise meistriklass” – sotsiaalmeedia

Ajakirjas Sotsiaaltöö ilmus Mari Puurami artikkel ligipääsetavusest kui vahendist, mis aitab kaasa puuetega inimeste igapäevaelus osalemisele.

https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/ligipaasetavus-kelle-jaoks

Alates 31.08.2022 saab Rapla ja Jõgeva riigimajades kasutada esimesi justiitspunkte, mis on mõeldud selleks, et õigusalaseid toiminguid saaksid teha inimesed, kellel endal kodus arvutit või videokonverentsi seadmeid ei ole.

Justiitspunktides saab esialgu kasutada ruumi koos videokonverentsiseadmega, mille abil on kõigil inimestel võimalus osaleda videosilla teel õigusalastel menetlustoimingutel. Peamiselt on tegemist toimingutega, kus menetleja peab ise võimalikuks veebi teel osalemist või kus inimene ise on seda taotlenud. Näiteks saab justiitspunktis osaleda kohtuistungitel, teha kaugtõestamise teel notariaalseid tehinguid, vestelda esmatasandi õigusabi juristiga või riigi õigusabi osutava advokaadiga.

„Justiitspunkte on eelkõige oodatud kasutama need inimesed, kellel endal arvutit või videokonverentsiseadmeid pole. Justiitspunktides on olemas tehnilist tuge pakkuvad töötajad, kes ei jäta inimest seadmete kasutamisel üksi hätta. Justiitspunktide kasutamine on tasuta,“ selgitas asekantsler Viljar Peep.

Justiitspunkti kasutamine tuleb eelnevalt broneerida. Aja saab broneerida läbi justiitspunkti infotöötaja, kas talle helistades või läbi emaili.

Aadress: Tallinna mnt 14, Rapla, 79 513

               Email: rapla.riigimaja@fin.ee

               Tel: +372 5851 8026

Esimesest juulist jõustuva sotsiaalkaitseministri määrusega on edaspidi võimalik sotsiaalkindlustusametil tuvastada puude raskusaste vanaduspensioniealisel inimesel muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral eluajaks.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul oli senine süsteem olnud abivajajatele ebamõistlikult koormav ning jõustuva määruse pealmiseks eesmärgiks on bürokraatia vähendamine kõikidele osapooltele. „Oluline on lihtsustada puude raskusastme tuvastamist nendele inimestele, kelle seisundist tulenevad tegutsemisvõime piirangud püsivad samal tasemel või süvenevad.“
Senini oli võimalik vanaduspensioniealisel inimesel tuvastada puude raskusaste sõltumata inimese seisundist maksimaalselt viieks aastaks.
Sarnane säte on varem kehtinud juba laste kohta, kuid muudatustega võimaldatakse edaspidi ka keskmise puudega lastel tuvastada muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi korral puude raskusaste kuni 16-aastaseks saamiseni. Varem sai selliseid otsuseid teha vaid raske ja sügava puude raskusastme korral, kuid praktika on näidanud, et teatud juhtudel on vaja teha pikaajalisi otsuseid ka keskmise puudega lastele või vanaduspensioniealistele.

Määrusega täpsustati ka muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi definitsiooni, mis oli varem seotud vaid raske ja sügava puude raskusastmega ning täiendati kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve hindamise aluseid. Muudatused vähendavad oluliselt muutumatu seisundiga inimeste või nende esindajate koormust puude raskusastme korduvtaotlemisel.

Lugupidamisega
Auris Aleksandrov
Kommunikatsioonispetsialist
Sotsiaalministeerium

Erivajadustega inimestele tasuta õigusnõu andmist jätkab Eesti Puuetega Inimeste Koda

Justiitsministeeriumi toetusel annab järgmisel kolmel aastal erivajadustega inimestele õigusnõu Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koos SA Õigusteenuste Bürooga.

„Oma õiguselu korraldamine võib  inimestele sageli keeruline väljakutse olla, mis probleemide ilmnemisel vajab esimese sammuna asjatundlikku “diagnoosimist” ja toetamist. Riigi poolt seatud fookuse jätkumine erivajadusega inimeste abistamisele väärib kiitust“ ütles SA Õigusteenuste Büroo juhataja Hille Raud. 

EPIKoja nõunik Tauno Asuja täiendab: “Eelneval viiel aastal on justiitsministeeriumi toetusel EPIKoda koostöös SA Õigusteenuste Bürooga andnud õigusnõu tuhandetele erivajadusega inimestele. Küsimusi on olnud pea igast õigusvaldkonnast, kuid kõige enam on need puudutanud perekonnaõigust, võlaõigust ning täitemenetlust.”

Projektist saavad tasuta õigusnõustamist inimesed, kellele on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud keskmine, raske või sügav puude raskusaste.

Õigusabi tagatakse toimetulekuks olulistes valdkondades: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused kohtumisega õigusnõustamisega ning vajadusel ka veebisilla vahendusel. Õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel.

Õigusnõustamise teenust pakutakse 15-s ligipääsetavas nõustamiskohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega.

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonil 53 850 005 esmaspäevast neljapäevani kell 10- 16.

Täiendavat infot nõustamise kohta leiab EPIKoja kodulehelt: https://epikoda.ee/mida-me-teeme/noustamine/oigusnoustamine