Teema „ATH ja kaasuvad häired.“

23. aprill 2019 kell 18.00-20:00
Perekeskuses FOOKUS (Piilupardi mängutuba), Sulupere 7 Rapla

Rääkima tulevad Anne Helme ja Alic Aaso – tugiisikute koolitajad, kogemusnõustajad ja puuetega laste vanemad.
Pakume võimalust ka lapsehoiuks lastele vanuses kuni 10a.

Eelregistreerimine raplamaa.ath@gmail.com

Tugigrupp, see on miniloeng, arutelu, lahendused, toetus ja parem meeleolu.
Pakume ka kohvi, teed ja suupisteid, olete väga oodatud!
FaceBookist leiad meid: https://www.facebook.com/groups/675122869319524/

19. märts 2019 kell 18.00-20:00 Perekeskuses FOOKUS (Piilupardi mängutuba), Sulupere 7 Rapla
Teema „ATH lapsele lasteaia ja kooli valimine.“
Rääkima tulevad Rapla Valla haridusnõunik Tiina Roosimägi, Rapla Erilasteaed Pääsupesa
logopeed Maris Pahka, Alu Kooli direktor Ülle Riisalu ja Innove Rajaleidja Rapla piirkonna
juht Lea Mardik
Pakume võimalust ka lapsehoiuks lastele vanuses kuni 10a.
Eelregistreerimine raplamaa.ath@gmail.com

Tugigrupp, see on miniloeng, arutelu, lahendused, toetus ja parem meeleolu.
Pakume ka kohvi, teed ja suupisteid, olete väga oodatud!
FaceBookist leiad meid: @ATH Raplamaal
ÄRA OLE ÜKSI

ATH märts2019

Kolmapäeviti kell 18.00 Tervisvõimlemine. Kohila spordihoone aeroobika saalis. Osalustasu 4 eurot. Info ja registreerimine: Kohila Reumaühing tel: 56648640

12.03 kell 10.30 Infopäev Raplamaa vaegkuuljatele. Raplas, Tallinna mnt 50, Rapla Koja ruumis. Info: Raplamaa Vaegkuuljate Ühing  tel: 58599796.

21.03 kell 15.00 infopäev diabeedikutele. Rapla Kultuurikeskuse Valgre toas. Tiina Mägi annab ülevaate muutustest, uutest ravimitest diabeedi ravis.

28.03 kell 11.30 Koosolek Rapla Koja liikmetele. Toimumiskoht täpsustamisel.

29.03 kell 11 Tervisepäev. Märjamaa Sotsiaalkeskuses, Veetorni 4a. Info: Märjamaa Valla Puuetega Inimeste Ühing tel: 5147838.

Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koja kontoris, Tallinna mnt 50 on juhatuse esimees kohal teisipäeviti ja neljapäeviti, vajadusel ka muul ajal. Kui soovite kohtuda, palun helistage tel: 5147838 Marge.

Märtsi kuus on Rapla Koja juhatuse esimees ühel päeval töövarjuks Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (kuupäev täpsustamisel).

Ootame kõiki huvilisi!

Raplamaa Diabeedikute Seltsi tegevus on paaril viimasel aastal  natuke soiku jäänud. Samas on teada: diabeet on laialt levinud ning kahjuks ei pruugi paljud meist teadagi, et on diabeedikud.  Sestap on teadmised diabeedist, ravivõimalustest, diagnoosimisest,  tavaelus toimetulekust kõigile vajalikud. Seltsi eesmärkideks ongi muuhulgas diabeedialase teave teadvustamine ja jagamine elanikkonnale, koolituste ja infopäevade korraldamine.

Seltsi juhatuse nimel kutsun diabeedikute seltsi liikmeid 21.märtsil kell 15.00 kultuurikeskuse Valgre tuppa, et arutleda seltsi tegevusplaani üle. Tiina Mägi  annab ülevaate muutustest, uutest ravimitest  diabeedi ravis.

Loomulikult on infopäevale oodatud kõik huvilised, kes soovi korral saavad liituda Seltsiga või  kaasa rääkida Seltsi tegemistes toetaja liikmena.
Selts on Raplamaa Puuetega Inimeste Koja liige ning osaleb Eesti Diabeediliidu tegemistes.

Erika Reinumägi
Raplamaa Diabeedikute Selts
juhatuse liige

Rapla Vallavalitsus võtab alates 25. veebruarist kuni 1. aprillini vastu taotlusi puuetega inimeste eluruumi kohandamiseks.

Tegevuse eesmärk on tagada puudega inimeste elamis-, õppimis- ja töötamistingimused ning suurendades nende iseseisvat toimetulekut.

Tegevuse raames toetatakse puudega inimese eluruumi kohandamist järgmiste toimingute teostamiseks:
1) liikuvusega seotud toimingute parandamiseks, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoonesse ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamiseks;
2) hügieenitoimingute parandamiseks, sealhulgas vanni asendamine dušinurgaga;
3) köögitoimingute parandamiseks, sealhulgas töötasapindade kohandamine vajadustele.

Lisainfo valla kodulehelt.

Sotsiaalministeerium ja Saaremaa vald allkirjastasid sel nädalal koostöölepingu inimeste vajadustele vastava transporditeenuse uue korralduse katsetamiseks. Kahe aasta jooksul testib riik koostöös ühistranspordikeskuste ja omavalitsustega transpordikorralduse erinevaid mudeleid neljas maakonnas: Pärnumaal, Põlvamaal, Võrumaal ja Saaremaal. 

„Inimesed peavad saama liikuma sõltumata sellest, millises piirkonnas nad Eestis elavad ja milline erivajadus neil võib olla. Hästi korraldatud transpordiühendused on eeldus, et inimestele oleksid kättesaadavad nii hoolekande- ja tervishoiuteenused kui ka tagatud võimalus ühiskonnaelus osaleda. Niisamuti tuleb vabastada niigi koormatud sotsiaaltöötaja autojuhi rollist, andes talle rohkem aega tegeleda teiste oluliste ülesannetega,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Ootan, et see projekt mõjutab ühistranspordis nii liinide kui ka busside ligipääsetavust ja saame nelja maakonna näitel vastuse, milline on kõigi Eesti inimeste vajadusi arvestav transpordikorraldus.“

Kaheaastase testperioodi jooksul korraldab Saaremaa vald vedude korraldamise, tellimise ja planeerimise, lähiajal on esimese sammuna ees hanked vedajate leidmiseks. Uue korraldusmudeli alusel teenuse pakkumiseni jõuab vald hinnanguliselt kuue kuuga.

Saaremaa abivallavanema Jüri Linde sõnul võimaldab katseprojekt otsida senisest paremaid võimalusi neile, kes on ühiskonnas vähem kaitstud. „Liikuvus on kõige alus. Soovime neile, kelle liikumisvõimalused on praegu piiratud, pakkuda liikuma pääsemiseks võimalusi sarnaselt nendega, kellel need piirangud puuduvad. Kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada, et kõigil tema elanikel oleks juurdepääs teenustele ja töökohtadele,“ rääkis Linde.

Sotsiaalministeeriumi KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juhi Triin Raagi sõnul on transpordikorralduses mitmeid väljakutseid. „Sõidud ületavad sageli lisaks omavalitsuste piiridele ka maakondade omi, mõnikord on vaja kohandatud sõidukit, aga mitte alati, sõite võiks ühendada nii omavahel kui ka ühistranspordiga,“ selgitas Raag ning lisas, et inimese vajaduste hindamise ja neist lähtuvalt teenusele suunamise teeb ka edaspidi sotsiaaltöötaja.

Katseprojekt viiakse läbi neljas maakonnas: Pärnumaal, Põlvamaal, Võrumaal ja Saaremaal. Selleks on projekti kaasatud kaks ühistranspordikeskust – Pärnumaa, Kagu ning lisaks ka Saaremaa Vallavalitsus. Teenuse pakkumine ja korraldus kujundatakse igas piirkonnas eraldi, esimesena jõudis ministeerium koostöölepinguni Saaremaa vallavalitsusega, kes ainsana hakkab testima ka nõudepõhist transporti.

Sotsiaaltransport on üks sotsiaalteenustest, mille kohalik omavalitsus peab vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele oma inimestele tagama. Praegu sõidutavad paljudes kohalikes omavalitsustes abivajajaid sotsiaal- või hooldustöötajad ise.

Nelja maakonda hõlmavat testprojekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT “Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine”). Projekti kogumaksumus on ligi kuus miljonit eurot, millest 85% on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ning vähemalt 15% ulatuses panustavad teenuse katsetamisse ühistranspordikeskused koostöös omavalitsustega. Projekt kestab kuni 2021. aasta maini.

Teate edastas:

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9321 / + 372 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Alates sellest aastast laiendati tasuta hambaravi võimalusi füüsilise ja vaimse puudega inimestele, kes ei ole psüühilise iseärasuste tõttu suutelised suuõõne hügieeni tagama või kes oma füüsilise või haigusest tingitud seisundi tõttu ei ole suutelised suuõõne hügieeni protseduure läbi viima. Sügava vaimse või füüsilise puudega inimeste hambaravi eest tasub haigekassa kogu ulatuses, ka siis kui patsiendil ei ole vaja narkoosi.

Teenust saavad osutada need hambaravikabinetid, kellel on laste hambaravi leping. Puudega inimesele teenuse osutamiseks on kindlasti vaja, et hambaarstil oleks vajalik kogemus ja koolitus. Siinkohal teeb haigekassa koostööd Eesti puuetega inimeste kojaga.

Sooviga tasuta ravi saada tuleb pöörduda raviarsti või perearsti poole. Teenuse kood on 9072.

Üldanesteesias ehk narkoosis hambaravi teenust pakuvad veebruari seisuga:
Tartu Ülikooli Kliinikum
Erakliinik STIGMA
Kalmer Lepiku Hambaravi OÜ
Kuressaare Hambapolikliinik SA
OÜ Balneom

Lisainfot puuetega inimeste hambaravi kohta loe siit: https://www.haigekassa.ee/hambaravi/patsiendile/hambaravihuvitis#Hambaravi%20puudega%20inimesele

Eesti Hambaarstide Liit on kokku pannud omapoolsed soovitused puuetega inimeste esindajatele sujuvama hambaravi läbiviimiseks: 

Puudega inimesele hambaarsti vastuvõtu aega broneerides tuleks alustuseks uurida, kas raviasutusel on Haigekassaga sõlmitud (laste hambaravi rahastamise) leping. 
Vastuvõtule registreerimisel tuleb ravihaldustarkvara kandeks muuhulgas öelda ka patsiendi isikukood.

Vastuvõtule registreerimisel peab helistaja olema valmis jagama infot ka puudega inimese seisundi kohta:

1) Puude kirjeldus (füüsiline, vaimne)
• Kas patsient liigub iseseisvalt või ratastoolis?
• Kas patsient on võimeline ise hambaravitooli istuma?
• Kas patsient on võimeline arsti jutust aru saama ja mõistab toimuvat? Kas patsient oskab ise kirjeldada näiteks hambavalu iseloomu?
• Kas patsient on võimeline ise suud avatuna hoidma ja vajadusel püsima liikumatult?
• Kui pikalt on patsient eeldatavalt võimeline hambaarstitoolis lamama? Kas pikem kui pooletunnine visiit on patsiendile liiga kurnav?
• Juba enne vastuvõttu tuleks välja tuua, millele hambaarst peab tähelepanu pöörama ja kuidas patsiendiga kõige paremini kontakti saada (nt autistlike patsientide puhul on väga oluline teada, mis patsienti ärritab ja rahustab).

2 ) Millal oli viimane hambaarsti külastus ja millised on olnud eelnevad kogemused? Kui varasem kogemus on olnud negatiivne, siis kirjeldada, mis täpsemalt on probleemiks olnud?

3) Kirjeldada tuleks pöördumise põhjust, et hinnata raviprotseduuri pikkust. Näiteks, kas ajendiks on valunäht, tavakontroll, nähtav hambaauk, hamba eemaldamise vajadus vms. Kui tegemist on valuga, siis tuleks kindlasti kirjeldada, mis valu esile kutsub ja kaua see kestab, millal valunähud algasid püüda kirjeldada valu iseloomu.

4) Abiks oleksid eelnevalt tehtud suupiirkonna röntgenoloogilised uuringud, mis aitaksid hinnata ravivajaduse ulatust.

Hooldaja-saatjad peavad kabinetti kaasa tulema, et vajadusel abistada patsiendiga kontakti saamisel, tõstmisel jne. Kui hooldaja peab vajalikuks enne visiiti arstiga kontakteeruda, siis võib kliiniku registraatorile jätta oma kontaktandmed, et arst saaks ühendust võtta.

NB! Lamavat haiget ei saa tavalises hambaravi kabinetis reeglina ravida.

Ajakirja saab lugeda siit:

 http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2018/11/Sinuga-sygis-2018_webi_UUS.pdf