Ajakirjas Sotsiaaltöö ilmus Mari Puurami artikkel ligipääsetavusest kui vahendist, mis aitab kaasa puuetega inimeste igapäevaelus osalemisele.

https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/ligipaasetavus-kelle-jaoks

Alates 31.08.2022 saab Rapla ja Jõgeva riigimajades kasutada esimesi justiitspunkte, mis on mõeldud selleks, et õigusalaseid toiminguid saaksid teha inimesed, kellel endal kodus arvutit või videokonverentsi seadmeid ei ole.

Justiitspunktides saab esialgu kasutada ruumi koos videokonverentsiseadmega, mille abil on kõigil inimestel võimalus osaleda videosilla teel õigusalastel menetlustoimingutel. Peamiselt on tegemist toimingutega, kus menetleja peab ise võimalikuks veebi teel osalemist või kus inimene ise on seda taotlenud. Näiteks saab justiitspunktis osaleda kohtuistungitel, teha kaugtõestamise teel notariaalseid tehinguid, vestelda esmatasandi õigusabi juristiga või riigi õigusabi osutava advokaadiga.

„Justiitspunkte on eelkõige oodatud kasutama need inimesed, kellel endal arvutit või videokonverentsiseadmeid pole. Justiitspunktides on olemas tehnilist tuge pakkuvad töötajad, kes ei jäta inimest seadmete kasutamisel üksi hätta. Justiitspunktide kasutamine on tasuta,“ selgitas asekantsler Viljar Peep.

Justiitspunkti kasutamine tuleb eelnevalt broneerida. Aja saab broneerida läbi justiitspunkti infotöötaja, kas talle helistades või läbi emaili.

Aadress: Tallinna mnt 14, Rapla, 79 513

               Email: rapla.riigimaja@fin.ee

               Tel: +372 5851 8026

Esimesest juulist jõustuva sotsiaalkaitseministri määrusega on edaspidi võimalik sotsiaalkindlustusametil tuvastada puude raskusaste vanaduspensioniealisel inimesel muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral eluajaks.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul oli senine süsteem olnud abivajajatele ebamõistlikult koormav ning jõustuva määruse pealmiseks eesmärgiks on bürokraatia vähendamine kõikidele osapooltele. „Oluline on lihtsustada puude raskusastme tuvastamist nendele inimestele, kelle seisundist tulenevad tegutsemisvõime piirangud püsivad samal tasemel või süvenevad.“
Senini oli võimalik vanaduspensioniealisel inimesel tuvastada puude raskusaste sõltumata inimese seisundist maksimaalselt viieks aastaks.
Sarnane säte on varem kehtinud juba laste kohta, kuid muudatustega võimaldatakse edaspidi ka keskmise puudega lastel tuvastada muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi korral puude raskusaste kuni 16-aastaseks saamiseni. Varem sai selliseid otsuseid teha vaid raske ja sügava puude raskusastme korral, kuid praktika on näidanud, et teatud juhtudel on vaja teha pikaajalisi otsuseid ka keskmise puudega lastele või vanaduspensioniealistele.

Määrusega täpsustati ka muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi definitsiooni, mis oli varem seotud vaid raske ja sügava puude raskusastmega ning täiendati kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve hindamise aluseid. Muudatused vähendavad oluliselt muutumatu seisundiga inimeste või nende esindajate koormust puude raskusastme korduvtaotlemisel.

Lugupidamisega
Auris Aleksandrov
Kommunikatsioonispetsialist
Sotsiaalministeerium

Erivajadustega inimestele tasuta õigusnõu andmist jätkab Eesti Puuetega Inimeste Koda

Justiitsministeeriumi toetusel annab järgmisel kolmel aastal erivajadustega inimestele õigusnõu Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koos SA Õigusteenuste Bürooga.

„Oma õiguselu korraldamine võib  inimestele sageli keeruline väljakutse olla, mis probleemide ilmnemisel vajab esimese sammuna asjatundlikku “diagnoosimist” ja toetamist. Riigi poolt seatud fookuse jätkumine erivajadusega inimeste abistamisele väärib kiitust“ ütles SA Õigusteenuste Büroo juhataja Hille Raud. 

EPIKoja nõunik Tauno Asuja täiendab: “Eelneval viiel aastal on justiitsministeeriumi toetusel EPIKoda koostöös SA Õigusteenuste Bürooga andnud õigusnõu tuhandetele erivajadusega inimestele. Küsimusi on olnud pea igast õigusvaldkonnast, kuid kõige enam on need puudutanud perekonnaõigust, võlaõigust ning täitemenetlust.”

Projektist saavad tasuta õigusnõustamist inimesed, kellele on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud keskmine, raske või sügav puude raskusaste.

Õigusabi tagatakse toimetulekuks olulistes valdkondades: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused kohtumisega õigusnõustamisega ning vajadusel ka veebisilla vahendusel. Õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel.

Õigusnõustamise teenust pakutakse 15-s ligipääsetavas nõustamiskohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega.

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonil 53 850 005 esmaspäevast neljapäevani kell 10- 16.

Täiendavat infot nõustamise kohta leiab EPIKoja kodulehelt: https://epikoda.ee/mida-me-teeme/noustamine/oigusnoustamine

TAI avaldas analüüsi “Vanemaealiste vigastused 2016─2020”, milles keskendutakse 65-aastaste ja vanemate Eesti elanike vigastusjuhtudele 

2019. aastal diagnoositi Eestis 8907 vähi esmajuhtu
Vähi sõeluuringute sihtrühm ja uuringule kutsutavad 2022. aastal

Loe lähemalt ja saa teada muudki huvitavat
https://taiuudiskirjad.smai.ly/browser/6SfSWa2l3EcJzJPMziWBe7aUvr8Xmc6w6yV6xyszDrIa3eIOSHOT5obNE4PJInw8QcDN1zE2Ewav2weYp2tr1qpGFFthwslip1W7X1hR_C_VnGqG4IVhcmdbOMnuv7spggrp2zu4jRYP0009lorubA,,/

Uudiskirja uudista veebis.

“Nagu tõdevad ajakirja kaasautorid, on personaalmeditsiinist juba saanud meditsiini igapäevane osa,” ütles ajakiri Sinuga peatoimetaja, EPIKoja peaspetsialist Vladislav Veližanin. “Siiski on tegemist võrdlemisi uue nähtusega, millel leidub kindlasti piisavalt arenguruumi, ja millest arusaamiseks vajavad patsiendid rohkem ja paremini lahti selgitatud infot,” lisas ta. 

Ajakirja persoon on Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht dr Kristiina Ojamaa. Oma teadmisi personaalmeditsiinist jagavad ka sotsiaalministeeriumi asekantsler Kalle Killar, geeniteadlane Lili Milani, vandeadvokaat Lise-Lotte Lääne jt. Patsientide vajadustest, ootustest ja kahtlustest seoses personaalmeditsiiniga kirjutavad EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht ning Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi juht Janek Kapper.

Ajakirja Sinuga personaalmeditsiini erinumber on tasuta saadaval veebis ja paberkandjal. Paberväljaannet on saab EPIKojast Tallinnas, Toompuiestee 10, samuti jõuavad ajakirjad raamatukogudesse üle Eesti.

Ajakirja veebiversiooni saab lugeda siit: www.sinuga.epikoda.ee

Üle maailma pandeemiliseks muutunud coronaviiruse  SARS- CoV 2 tekitatud viirusnakkushaigus COVID19 on  hästi nakkav haigus, mis ei kahjusta vaid kopse, pihta võib saada kogu organism. Surevus sellesse haigusesse on suur, eriti vanemate ja kroonilisi haigusi põdevate inimeste seas, kuid surmajuhtumeid esineb ka nooremate ning täiesti tervete inimeste seas. Haiguse põdemise tagajärjel tekkinud tüsistused võivad patsienti saata kogu elu ning oluliselt langetada tema elukvaliteeti. Viirushaiguste vastu  võitlemiseks on juba pikka aega efektiivseim vahend vaktsineerimine, mille tulemusel tekivad organismis viiruse vastu võitlevad antikehad, mis organismi tunginud viiruse ära tunnevad ja hävitavad.  Sarnaseid pandeemilisi viiruse põhjustatud nakkushaigusi on olnud ennemgi, tuletagem meelde või poliomüeliidi ehk lastehalvatuse viirust, mis viiekümnendate aastate keskel ka Eestis massiliselt levis. Ka siis saadi haigusest jagu vaktsineerimisega.  Sarnaselt on vaktsineeritud ka leetrite, mumpsi  ja teistegi haiguste vastu.

Vale on väita, et meil ei ole pikaajalist ja kontrollitud kogemust viirushaiguste vastu võitlemisel. On küll ! Viiruse vastu vaktsineerimisega, nagu mikroobide põhjustatud haiguste vastu antibiootikumidega.

Eestis on praegusel hetkel kasutuses kolm vaktsiini: Pfizer- BioNTech vaktsiin, Moderna vaktsiin ja Jansseni vaktsiin. 

Esimesed kaks on nn mRNA vaktsiinid. Antud vaktsiinid toimivad seeläbi, et valmistavad  organismi end COVID-19 vastu kaitsma, sisaldades  mRNA molekuli, mis toimib rakkudele juhendina ogavalgu valmistamiseks. Ogavalk on SARS-CoV-2 viiruse pinnal olev molekul, mis aitab viirusel inimese keharakkudesse siseneda. Kui inimene saab vaktsiini, valmistavad osad keharakud mRNA-l oleva info põhjal mõnda aega ogavalku. Inimese immuunsüsteem tunneb valmistatud ogavalgu ära kui kehale võõra ning hakkab tootma selle vastu antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis hiljem, kui organism viirusega kokku puutub, selle hävitavad. Vaktsiinis olev mRNA lagundatakse organismis pärast vaktsineerimist lühikese aja jooksul. 

Jansseni vaktsiin sisaldab teist viirust (adenoviiruse perekonnast), mida on muudetud nii, et selles on SARS-CoV-2 ogavalgu tegemiseks vajalik geen. Kui inimene saab vaktsiini, viib see SARS-CoV-2 geeni keharakkudesse. Rakud valmistavad geenil oleva info põhjal ogavalgu. Inimese immuunsüsteem tunneb valmistatud ogavalgu ära kui kehale võõra ning hakkab tootma selle vastu antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis hiljem, kui organism viirusega kokku puutub, selle hävitavad. Vaktsiinis olev adenoviirus ei ole paljunemisvõimeline ning ei põhjusta haigestumist. Sarnast põhimõtet ja adenoviirust  vaktsiini alusena on kasutatud  ka Venemaal toodetud SputnikV vaktsiinis, mida Eestis aga ei kasutata. Niiet – kui ollakse SputnikV usku, valige analoogne Jansseni vaktsiin.

Jõgeva, Rapla ja Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste kodade liikmed said sel korral kokku Rakveres. Läbiv teema oli ligipääsetavus. Katsetasime kui ligipääsetavad on Rakvere uus lauluväljak, linnavalitsuse ruumid ja Kunda ranna promenaad.
Kunda tsemenditehase muuseumi külastus andis ülevaate miks ja millal tsemenditehas Kundasse tekkis, aga pakkus vaatamiseks ka meie tuntud inimeste käe jäljendeid savis. Sai võrrelda kämmalde suurust.

Vahva kokkusaamine oli! Aitäh Helmi!